Kohalikud teevad Mõnuste paemurrust dokumentaalfilmi

Ristema talu muuseumi meeskonnal tuli mõte ajaloopärandi säilitamiseks teha dokumentaalfilm Mõnuste ajaloolisest peamurrust.

Mõnuste küla südames, roheliste metsade ja peidetud radade vahel, lebab vaikne tunnistaja ajaloole ja kultuurile – Mõnuste paemurd. See vana paekivikaevandus ei ole pelgalt geoloogiline objekt, vaid igavikuline side kohaliku kogukonna ja Eesti ajaloo vahel. Just seda tähendust tahab Ristema talu muuseumi meeskond maailmale näidata, luues dokumentaalfilmi „Mõnuste paemurru lugu". Ent see pole lihtsalt film, vaid hoopis kutse mõista sügavamalt Eesti looduse ja kultuuri sümbioosi, mis hoiab alles meie ajaloo ja identiteedi juuri.

Paemurru lugu ulatub tagasi 19. sajandisse, kui siit toodud paekivi rändas kaunistama Peterburi arhitektuuri ja Tallinna suursuguseid hooneid. Kohalik paekivi sümboliseeris eelkõige vastupidavust ja ajatut ilu. Täna seisab see murrukoht rahulikult, unustuste piiril, ent ometi täis lugusid. Loodava filmi autorid soovivad need lood ellu äratada ja tuua vaatajateni killukese sellest unikaalsest minevikust, mida ajaratas on siin aastakümneid vaikselt edasi veeretanud.

Filmiidee teostamiseks saadi rahalist tuge Kohalikust omaalgatuse programmist - kolm võttepäeva, filmimuusika ja mõned muud lisad – muu plaanisime vabatahtlike jõududega hakkama saada. Esimene võttepäev tõi aga selgelt esile, et kuigi meeskond on täis energiat ja valmis panustama, puuduvad meil vajalikud kogemused ja oskused, et filmi kvaliteetselt ja sujuvalt üles võtta.

On ilmselge, et kogenud režissööri ja stsenaristi panus oleks ülioluline, et viia projekt edukalt lõpuni ja realiseerida meie visioon parimal võimalikul viisil. Kui saatus soosib, siis leiame ehk võimalusi lisarahastuseks.

„Paevana" ja paigavaim

Kuid ehk kõige erakordsem aspekt selle dokumentaalfilmi juures on filmi keskne tegelane Rein Einasto – geoloogia emeriitprofessor ja üks Eesti paekivi uurimise teerajajaid, keda tuntakse hellitavalt „Paevanana". Rein kirjeldab paekivi kui Eesti rahvuskivi ning näeb selles igavikulist tähendust: iga paekivikiht on osa meie lugu, just nagu iga inimene on osa oma kogukonnast. „Kui paemurdu külastada, tajub igaüks selle erilist „paigavaimu," kirjeldab Rein Einasto.

Paekivisse armus Rein enda jutu järgi keskkooli lõpus. 1950. aasta üldlaulupeol esmakordselt Tallinnas viibides paelus teda enim majesteetlik Maarjamäe paesein. Rein Einasto algatusel on paekivi nimetatud Eesti rahvuskiviks. Geoloogia emeriitprofessor Rein Einasto on kahtlemata Eestis suurim asjatundja paekivi tekkeloo alal. Rein Einasto elukaaslane Maie ütles paemurru kohta tabavalt: „Inimene näeb ainult nii palju, kui ta teab ja oskab vaadata, muidu möödub ta lihtsalt kui tülikast pinnavormist, kust ei saa kerge jalaga läbi.

"Kui paemurdu külastada, tajub igaüks selle erilist „paigavaimu", mida Rein Einasto nii võimsalt kirjeldab.

Kernu paas Neeva kallast kindlustama Mõnuste paemurd on sisse kantud „Eesti ürglooduse raamatusse" kui unikaalne geoloogiline ja kultuuriline pärand. Kui aga külaelanikud räägivad paemurrust, ei näe nad pelgalt kivide kuhjumist, vaid emotsionaalselt laetud paika, mis seob kokku küla ajalugu ja inimeste mälestusi. Tänase Riigimetsa Majandamise Keskuse omandisse kuuluv murrumets oli endise Kernu mõisa maavaldus.

Mõnuste paemurru ajaloo kohta on palju huvitavat teavet Evald Renniku kroonikast 1978. aastast: ... Mõnuste küla kuulus Kernu mõisa maavaldusse, mille omanikuks oli umbes kakssada aastat tagasi Ungru parun, kelleks arvatakse olevat parun Ungern-Sternberg. Rahvajuttude kohaselt oli Kernu paruni naine kuulus oma väidetava suguluse tõttu Vene keisrinnadega. See suhe tõi kaasa paemurru intensiivse kasutamise. Paemurrust veeti kive Tallinna ja mujale ehitustöödeks. Erilised ehitised, nagu Iisaku kirik, said oma aluskivi Mõnuste paemurrust saadud kividega, millel olevat isegi sisse raiutud "Kernu" firmamärk. Samuti kasutati paekivi Neeva kalda kindlustamiseks. Paekivi vastupidavus ja kvaliteet muutsid selle hindamatuks materjaliks ehitussektoris. 1968. aastal tehti paemurrus ulatuslikud puurimised ja võeti palju proove, kuid suurtootmisest ja küla evakueerimisest räägitud plaanid ei realiseerunud. Kuigi paemurru kasutamine on vähenenud, jääb see väärtuslikuks ajalooliseks ja geoloogiliseks objektiks, mis kutsub üles uurima ja hindama Eesti looduse ja ajaloo varandusi…

Kogukonna lugu

Filmi tegemine on olnud avastusretk mitte ainult kivi, vaid ka iseenda ja kogukonna väärtuste juurde. Filmimeeskond on toonud kaamera ette kohalikke, kelle mälestused ja kogemused loovad vaatajatele elava pildi sellest, milline on elu Mõnustes, ja miks see paik on midagi enamat kui lihtsalt kivine maastik. Mõnuste paemurru lugu on lugu kogukonnast, kes on otsustanud hoida oma pärandit elus.

Ristema Talu Muuseumi meeskond loodab, et see dokumentaalfilm aitab esile tuua mitte ainult paemurru ainulaadsust, vaid ka Eesti väikerahva tugevust ja järjekindlust oma kultuurilise ja ajaloolise identiteedi hoidmisel. Paemurd ja selle kivi kannavad endas sajandite jooksul kuhjunud mälestusi ja tähendusi, olles kivisse talletatud ajalugu.

Filmi eesmärk on jäädvustada see ajalugu ja jagada huvilistele, selles vaimus tuletab Mõnuste paemurru dokumentaalfilm meile meelde, kui tähtis on oma juurte hoidmine ja teadmine, et iga paik siin maailmas kannab endas oma eripära ja lugu – lugu, mis meid mineviku ja tulevikuga ühendab.

See dokumentaalfilm saab olema kingitus Eesti rahvale tervikuna, aga ka väärtuslik õppevahend koolilastele ja tudengitele, et õppida tundma meie rahvuskivi ja Eesti geoloogilist pärandit.

Vaatajateni jõuab 2025. aasta esimesel poolel

Filmi lõpuleviimiseks tuleb paemurdu jäädvustada kõigil neljal aastaajal, et esile tuua selle paiga ainulaadsus nii kevadel tärkavas kui ka talvel vaikses looduses. Esimesed võtted on juba tehtud – intervjuud Mõnuste külaelanikega ja esimene võttepäev Rein Einastoga on purgis. Kuid töö on alles algusjärgus.

Soovime tagada kõrge kvaliteedi ja otsime kogenud montaažispetsialisti, kes looks visuaalselt ja narratiivselt sujuva terviku. Samuti vajame toimetajat või stsenaristi, kes aitaks täiendada meie õhinapõhist stsenaariumi, tuues loo detailid selgemalt esile.

Valminud filmi saab vaadata Ristema talu muuseumis, Hageri muuseumis ja YouTube'is, kus on lisatud ka ingliskeelsed subtiitrid. Filmi linastuste ja muu olulise info kohta saate jooksvalt jälgida Ristema talu muuseumi Facebooki lehelt, kuhu jagame kõiki värskeid uudiseid ja värskendusi ristemamuuseum.weebly.com/ paemurd.html

 

Filmimeeskond on toonud kaamera ette kohalikke, kelle mälestused ja kogemused loovad vaatajatele elava pildi sellest, milline on elu Mõnustes, ja miks see paik on midagi enamat kui lihtsalt kivine maastik