Vallavanem: „Riigi soovitus kohalike maksude abil eelarvet suurendada on tänases õigusruumis ilus muinasjutt"

Oktoobrikuu volikogul esitas vallavalitsus 2025. aasta eelarve projekti. Sellest nähtub, et kui viimastel aastatel on Saue valla investeeringute maht olnud ligikaudu 10 miljonit eurot, siis järgmisel aastal langeb see 4 miljonini. Saue Valdur uuris vallavanem Andres Laisalt, mis toimub uue eelarvega.

Miks on valla investeerimisvõimekus nii palju langenud?

Ühelt poolt on see olnud etteaimatav. Pärast ühinemist oleme igal aastal investeerinud suurusjärgus 10 miljonit eurot, mis ei saa lõputult jätkuda, sest see eeldab laenukapitali kasutamist.

Teiselt poolt on uute elanike lisandumine järsult peatunud. Võimalik, et mõned elanikud ei registreeri end valda, mis vähendab meie maksubaasi.

Kolmandaks on riigi poliitika, mis võtab raha kasvavatelt omavalitsustelt ja jagab seda teistele. Tõsi, mõne omavalitsuse jaoks oleks ka 4 miljonit eurot aastas suur investeering. Pärast ühinemist oleme pidanud investeerima keskmisest rohkem, et „aidata järele" erinevaid piirkondi – see on osa meie regionaalpoliitikast.

Sa räägid „Robin Hoodi" efektist – mida see Saue vallale tähendab?

Jah, „Robin Hoodiks" kutsutakse rahvakeeli riigi otsust võtta raha nende sõnul rikkamatelt omavalitsustelt ja jagada vaesematele. Paraku arvestatakse „rikkuse" all ainult tulusid, kuid kulusid ignoreeritakse. Kiiresti kasvavates omavalitsustes kasvavad tegelikult kulud kiiremini kui tulud – see on fakt. Saue vald kaotab selle tulemusena järgmistel aastatel umbes 4,4 miljonit eurot. Ainuüksi 2025. aastal jääb meil saamata 750 000 eurot.

750 000 eurot ei tundu väga suur summa?

See on suur summa. Ja see puudutab ainult järgmist aastat. Igal aastal see summa suureneb, kuni võib jääda alles väga vähe. Peame hoolikalt valima, mida saame teha ja mida mitte. Samuti peame hoidma oma töötajaid, et nad ei lahkuks näiteks riigiametitesse, kus palk on oluliselt kõrgem. See summa on peaaegu 20% meie iga-aastasest vabast rahast, mida saame investeeringuteks kasutada.

Millised planeeritud investeeringud jäävad 2025. aastal tegemata?

Peame edasi lükkama teedeehituse investeeringuid ja loobuma eelkõige „toredatest" projektidest, mis ei ole seotud põhiteenuste osutamisega. Fookuses on haridusse tehtavad investeeringud ja projektid, mille puhul on võimalik saada kaasrahastust. Loomulikult lõpetame kõik juba alustatud projektid.

Mis juhtuks, kui paar aastat ei investeerigi? Kas oleks tõesti nii hull, kui 2025. aastal ei ehitatks ühtegi maja ega teed?

Täielik investeeringute lõpetamine pole võimalik. Näiteks teehoolduses muutuvad õigel ajal tegemata investeeringud hiljem kallimaks. Samuti peame kaasas käima hoonete loomuliku amortisatsiooniga – majad peavad olema soojad ja katused ei tohi lekkida. Inimestele tuleb tagada korralik töö- ja õpikeskkond.

Kust saaks vald üldse raha juurde? Kas vallavalitsusel on kohti, kus kärpida?

Peamine tuluallikas on üksikisiku tulumaks. Seega on ainus tõsiseltvõetav viis raha juurde saada maksubaasi suurendamine – kas siis uute elanike lisandumise või olemasolevate elanike valda registreerumise kaudu.

Kärpida saab, aga sellega kaasneb teenuse kvaliteedi langus. Küsimus on, kas inimesed on selleks valmis. Piltlikult öeldes – võime püüda talvel iga lumehelbe enne langemist kinni, aga mis see maksab? Peame kaaluma, kui kiiresti traktor peale lumesadu välja sõidab.

Riik räägib kohalike maksude kehtestamise võimalusest. Kas Saue vallas on see kavas?

Kohalike maksude jutt on ilus muinasjutt. Nende osatähtsus eelarves on olematu. Ainus tõsiseltvõetav tuluallikas oleks maamaks, mis moodustab siiski vaid veidi üle 1% eelarvest. Tõenäoliselt on maamaksu tõus vältimatu, kuid see lisab eelarvesse hinnanguliselt vaid 500 000 eurot. Lisaks on maksutõus koormus majandusele, seega tuleb alati hinnata selle lisaväärtust.

Saue valda pole 2024. aastal uusi elanikke peaaegu lisandunud. Oskad sa pakkuda, miks?

Peamine põhjus on kinnisvaraarenduse seiskumine – pole uusi projekte, kuhu inimesed saaksid elama tulla. Hetkel on suurem arendus käimas Laagri keskusalas ja pikemas perspektiivis Saue linna tagamaal Vanamõisa külas, mida tuntakse Saueveere arendusena.

Statistika järgi on probleem ka selles, et kooliealiste laste vanemad ei ole sageli end valda registreerinud. Lasteaiaealiste laste puhul on soodustused oluliselt suuremad, kuid kooliealiste puhul mitte.

Lasteaias on vaid ühe vanemaga registreeritud peresid 7%, kooliealiste puhul aga 20%. Neist umbes 100 peret pole üldse ametlikult vallaelanikud. Kui nad on tõesti ära kolinud, on see arusaadav, aga kui nad eelistavad end näiteks Tallinnas registreerida, ei peaks nad ka meie teenuseid ootama.

Kuidas võitleb vald pendelregistreerimise vastu?

Mõtleme pidevalt, kuidas inimesi motiveerida end valda registreerima. Uuest aastast hakkavad kehtima uued reeglid huvitegevuse toetamisel – kui valda on registreeritud ainult üks lapsevanem (välja arvatud üksikvanemad), siis toetust enam ei maksta. See muudab huvitegevuse kallimaks kõigile, kes pole kogu perega vallaelanikuks registreeritud.

Pakume ka mitmeid vallaelanike soodustusi, näiteks tasuta rongisõitu valla piires. Enamus toetustest on kättesaadavad ainult peredele, kus kõik on vallaelanikuks registreeritud. Kui end vallaelanikuna ei tunta, ei saa ka hüvesid oodata.

Lisaks võiks Saue vallas elamine olla auasi. Mina registreerisin end siia elanikuks kohe, kui ostsin siia kodu, sest teadsin, et kasutan siin ka kõiki teenuseid.

 

 

Hea Saue valla elanik, palun vasta mõnele küsimusele!

Küsimustik on mõeldud vastamiseks kõigile, kelle tegelik elukoht on Saue vallas, eriti aga ka neile, kes meie valda kolinud viimase viie aasta jooksul, aga ei ole ennast tänaseks veel Saue valla elanikuks registreerinud.