Tunnel kui tänapäevane lõuend

Mõte luua avalik grafitigalerii tiksus valla kultuurirahval kuklas pikalt, aga ei olnud ühtegi vallale kuuluvat pinda, mida kunstnikele välja pakkuda. Kui siis 2019. aastal valmis Laagris Pärnu maantee alt läbi minev Veskitammi tunnel, oli aeg idee ellu viia. Ega vallamaja kultuurirahvas ise eriti grafitist midagi tea, kuid kõrgharidusega grafitikunstnikud olid käinud Laagri kultuurikeskuses lastelaagris grafititöötuba tegemas ja sealt tekkisid esimesed kontaktid.

Sel sügisel saab Laagri Spotiks nimetatud grafitigalerii viieaastaseks ja sama kaua on sellel tunnelil silma peal hoidnud ja sinna kunstnikke nii kodu- kui välismaalt suunanud kunstipood Spekter, mis on spetsialiseerunud just grafitikunstiks vajaliku müügile.

Laagri Spoti grafitigaleriid luues uskusin, et selle tekkimine annab signaali, et kunst ja kultuur ei pea koonduma vaid linnade keskustesse ega rippuma kuldsetes raamides muuseumi seintel.

Oleme Saue vallas võtnud nõuks toetada nooruslikku alternatiivkunsti, sest linnapiiri taga on tegelikult väga äge elu. Esimene Eestis Kui viie aasta eest Laagri Spoti grafitigalerii avasime, oli see esimene legaalne grafitisein Eestis. Laagri Spot on osa 70 riiki hõlmavast ning kunstnikke ja legaalseid grafitiseinu siduvast keskkonnast Wallspot. Wallspoti keskkonnaga liitumise ajal oli seal üle maailma pea 180 legaalset seina, kuid veel mitte ühtegi Skandinaavias ega üldse Ida-Euroopas. Seega Laagri sein avas nii mõnegi ukse ja üsna varsti olid Veskitammi tunnelit ja meie kogemust uudistamas Tallinna linnaametnikud, et õppida meie kogemustest ja saada julgustust.

Praegu on ka Tallinnas juba mitu legaalset seina ja grafiti ei ole enam midagi, mida peab tegema ilmtingimata salaja ja võõraste pilkude eest varjatult. Kuigi väike salapära kunstnike tegelike identiteetide ümber siiski jääb.

Hoiatused sodimiste ja roppuste eest

Legaalse grafitiseina puhul ei tea kunagi, kui kauaks üks töö seinale jääb. Vabalt võib juhtuda, et juba 24 tunni pärast on üks grafiti asendunud teisega ja alles jääb vaid märge ja foto Wallspoti keskkonnas. Laagri Veskitammi tunneli seintel on igal soovijal võimalus oma loomingulisus proovile panna ja viie aasta jooksul on seal vaheldunud tohutul hulgal väga põnevat kunsti. Jah, on olnud ka mõned roppused, kuid vaid kahel korral on tulnud sobimatu tekst üle võõbata. Viie aasta kohta on see väga hea tulemus, sest eks grafitigaleriid luues kuulsime nii mõnestki suust, et te ei suuda selle vohama hakkava roppuste lainega rinda pista. Tulemus on vastupidine – tunnelist läbi käies on alati, mida uudistada.

2020. aastal valmis Veskimöldre haridusmaja ja selle juurde taas üks kergliikustee tunnel. Nagu ikka, oli juba ehitamise ajal näha, et kellegi käsi on haaranud spreivärvi purgi ja visandanud kiirkorras seintele paar roppust. Vald tellis tunneli seinte tuunimise ja tunnel sai väga lastesõbralik ja värvikirev. Kahjuks on sealset seina käidud hiljem korduvalt sodimas ja täna ei ole tunnel enam nii ilus kui alguses.

Uus tulija

Kõige viimane seinamaaling sai valmis septembrikuu viimasel päeval ja see on Saue-Jõgisoo kergliiklustee tunnelis. Kes oma silmaga vaatama tahab minna, siis see tunnel on Saue Olerexi tankla juures. Suve algul oli näha, et ega needki seinad puhtaks jää – juba oli mõni agar „kunstnik" otsinud eneseväljendust ja kahjuks ei olnud neil jagunud ei head maitset ega kätt, ikka lihtsustatud kehaosad ja mõni ebatsensuurne sõna sinna vahele.

Laagri Spoti grafitigaleriis oli juba mitmel aastal jäänud silma Minty Shrimpi ja Darius Cloudi tööd.

Otsisin nad internetist üles ja küsisin, kas neil oleks huvi ja aega, et pakkuda välja oma nägemus uue tunneli seinale, et igapäevane tunnelist läbiminek ei jääks halliks ja nukraks. Läbimõeldud kontseptsioon Minty Shrimp ja Darius Cloud lähtusid kõigepealt asukohast - tunnel on ühenduslüli Saue linna ja lähimate küladega ning see on paljude jaoks igapäevane koolitee. Teine lähtepunkt oli nende kindel soov kujutada seintel loodust. Nii jõudsid kunstnikud üsna kiirelt mõtteni tuua seintele linnud ja nende juurde jutumullidesse marjad-seemned, mida need linnud söövad. Lindude taustaks on metsa ja Sauele omast tammikut. Lindude valikul oli kunstnike jaoks oluline, et tegemist oleks meie oma Eesti lindudega ja kindel soov oli anda n-ö lavaruumi ka neile, keda kunsti jaoks ehk liiga argiseks võiks pidada: varesele ja rongale.

Saue-Jõgisoo tunneli teine sein on veel vaba. On ainult hea meel, kui ka see täitub värvidega ja loodame, et kunstnikud leiavad tühja lõuendi üles.

Kaija Velmet