1. juunil oli Laagris Jõekääru pargis harukordselt mugav võimalus saada pruuniks teiseks juuniks. Oli kõrge päike, sasiv tuul ja üksikud kenad soojakraadid. Tolmusel muruplatsil silkas mitusada last ja noored ei istunudki nagu konksud, ninad telefonides.

Oli Laagri Lastepäev, teist aastat toimuv kogukonnaüritus, mis on sündinud soovist, et Laagri lapsed oleksid oodatud trallima otse kodualeviku südames.

Lastepäeval kerkis Laagri Jõekääru jänkuparki pirakas batuut. Sai liugu lasta ja läbida takistusrada, ringiratast joosta ja otsast peale alata. Säherdusi Krutski batuute võib Sauelt laenutada koduaedagi, kus on vaja katta tühjad kohad ja igavad peenrad.

Laagri rahvaga kohtumine hoiab politseid vormis

Batuudiga samale kaarele oli pargitud mitu politseimasinat. Oli kaks liikluspatrulli bussi, uksed uudistajaile lahkelt lahti. Tagaossa jäävasse kongi sai suisa sisse ronida. Võis proovida, mis tunne on olla pätt või varas. Või sõnakuulmatu laps, kes ühe vanema selgituse järgi kongis ära viiakse. Vaatasin, kuidas nali ajas itsitama nii suure kui väikse, sest ega's politsei päriselt hirmuta, ju omavaheline usaldus pakub tögamiseks turvalist pinda.

Politseinikud ja abipolitseinikud olid lahked vormi ja varustust näitama ning tegevusest rääkima. Tohtis proovida kuulivesti, piiluda kriminalistika vahendite kohvrisse ja katsuda „siili", mida politseil mõne auto sundpeatamiseks vahel vaja on läinud.

Oma uudishimulikele küsimustele said vastused täiskasvanudki. „Eks see rahvaga suhtlemine sunnib end igati vormis hoidma," võttis patrullpolitseinik Gert Trumm kokku põhjalikuma vestluse, mille pidas laskemoonaeksperdiga, ja tõi näite, kuidas mõni teine päev on jutt läinud süviti radaritesse ja raadiosagedustesse.

Lastepäeval sai näha vett ja vilet

Neile, kes veel rääkidagi õieti ei mõista, ja eks ka juba jutukamatele, pakkus rõõmu võimalus istuda politseipatrulli ATV-le – masinale, mis on kui neljarattaline maastikusuutlik mootorratas. Vahel oli ATV ees lastest sabagi, kuid ootamine vääris vaeva, sest valju sireeni nuppu vajutada just iga päev ei saa.

Sireenide saatel oli saabunud ka Nõmme päästekomando auto. Suur. Ju ka selle tõttu suurem, et nii lähedalt sai vaadata. Külgedel olid luugid lahti ja sedasi sai oma silmaga näha, kuidas see on tihedalt täis kõiksuguseid vahendeid ja tööriistu, igal asjal oma kindel koht.

Ei seisne päästetööd ju pelgalt tulele vee valamisest, vaid tuleb ette olukordi, kus peab ronima, lõhkuma, kangutama ja tirima.

Kui mu kätte usaldatud raske tööriist, mis lõhub autokeresid, lõugu mürina saatel pärani ajas, siis tekkis küsimuski, kas päästetööd naistele sobivad. Rühmapealik Jan Trakmann kinnitas, et naisi ses ametis on ja on koolis õppimas juurdegi.

Avasilmi haaramise aeg

Tantsutuurid võtsid üles suured ja väiksed Sädemed – Laagri koolis tegutsevad rahvatantsijad, kelle samme on Mari Tomp seadnud nii kergeks, et võime Laagri tantsijaid näha ka tänavusel noorte tantsupeol.

Jõekääru park oli tantsulavaks ka MyDance tantsuklubi muljetavaldavalt suurele koosseisule. Sesse uuema aja tantsuklubi show- ja tänavatantsu trennidesse mahub mitmeid tantsustiile freestyle'ist kaasaegseni, üldfüüsiline ja akrobaatika. MyDance tantsuklubi õppekavasse on kokku pandud rühmatreeningud, temaatilised suve- ja linnalaagrid ning esinemised.

Kui Saue kodutütarde ja noorte kotkaste platsi manu astusin, seletas Liina Jaanus kõrvalseisjaile, kuidas otsustada, millist laadi esmaabi maas lamajale pakkuda.

Liina on Kaitseliidu noorteorganisatsiooni Kodutütred aktiivne liige, tal on 1. ehk kõige kõrgem järk ja talle oli usaldatud esmaabi andmise õpetamine. Nii oli see noor hakkaja neiu olukorras, kus ennast harida lasi juba teise ja kolmandasse noorusse jõudnud rahvas. Ilus oli vaadata, kuidas suurem vanusenumber enesekindlusest koorikut ei olnud kasvatanud ja et ligi astunuil oli, mida avasilmi õppida.

Aega lastele tõesti kingiti

Pargi serva oli linnalaager.ee üles seadnud madalseiklusraja, kus turnida ja tasakaalu hoida. Osavamad said uhkelt ette näidata, ent esmakordselt proovijail oli eneseületuse tunne magusam.

Linnalaager.ee on ettevõtmine, mis 19.–23. juunini korraldas Laagri alevikus linnalaagrit: hommikuti tulevad lapsed kultuurikeskusse kokku ning õhtuti saadetakse nad ühtaegu väsitatult ja laetult taas koju. See on 7–15-aastastele lastele ja noortele neli päeva toimetamist loovus-, grafiti-, foto-, seiklus-, animatsiooni- või mustkunstitiimis. Sedasi saab ühest lastepäevast teha mitu põnevat päeva.

„Kingi lapsele aega!" nagu õpetatakse lapsevanemaid hindamatu ja pöördumatuga ümber käima. Vaadates, kui kannatlikult mõnes pikemas sabas põnevat tegevust oodati – aega lastele tõesti kingiti.

See, kuidas Saue noortekeskus ja Laagri noortetuba astusid tavapärasest töörütmist välja, ei jäänud märkamata. Noortekeskuse panusest sündis meeleolukas fotogalerii, on, kuhu aastate pärast tagasi vaadates pilk pidama jääb.

Lapsed, kes pole veel sulgenud tsirkusekarjääri ust, said harjutada köiel kõndimise kunsti. Ja Monika Liivi pikk meel tulla vastu kõigile lastele, kes sügavas rahus seisid järjekorras ka pärast ürituse ametlikku lõppu, ja maalida nende erisoovide järgi näole või käele pilt, oli Laagri lastele kahtlemata kõige suurem kingitus.

Laagris on lapsi

Kui Laagri Lastepäev oli lõpuni veerenud, leidsin end, täiesti kunstiandetut, Monika kõrval maalimas leplikumaid lapsi.

Mu üks lemmikumaid hetki taoliste ürituste korralduses kaasa löömisel on see, kui vahetult enne ürituse algust ja pärast lõppu pakitakse asju lahti või kokku. Kuidas seda tehakse lahkelt, üksteist arvestades ja jõudu mööda ning kuidas alati tuleb juurde isegi võõrastelt, mõneti ju omadelt, abikäsi. Toetavatest pereliikmetest rääkimata.

Ürituse kordaminekusse oli põimitud ka sääraste inimeste initsiatiivi ja pingutusi, kellele see ei ole igapäevatöö, vaid tegemise ja edasiandmise rõõm.

Lastepäeva projekti juht Aivar Hunt võib põhjusega olla korda saadetu üle uhke. Kohapeal võis paista, et võetud kandami on ta mängleva kergusega turjale tõstnud. Eks see ole Aivari tugevast korraldusmusklist. Ja see sobib talle. Loodan, et seda kunagi iseenesest mõistetavaks ei hakata pidama.

Laagris on lapsi. On väikseid mõnepäevaseid, kelle tõsisest ilmest paistab kogu maailma tarkus. Ja kui korraks kõrvale vaadata, on plaksust kasvanud juba suureks ja kannab lava ees publiku kätele viskunud Måneskini bändiliikmeid. Et last kasvatada, on vaja tervet küla.

Sirli Nõmme

Laagri elanik

Fotod: Sirli Nõmme, Markus Pärn, Hendrik Nõmme