Et anda puudele võimalus elule, lubab vallavalitsus vallaelanikel Koru kinnistult välja kaevata endale aeda istutamiseks noori puid. Kinnistul on suurel hulgal mände, kuid leidub ka üksikuid tammesid ja kaski.

Puid on lubatud välja kaevata ja enda kinnistule ümber istutada, kui sellest valda eelnevalt teavitada. Palun anna enda soovist teada keskkonnaspetsialist Birgit Panksepale kirjalikult e-posti aadressil keskkond@sauevald.ee. Puid on lubatud välja kaevata artiklile lisatud kaardil punasega märgitud aladelt.

Ennekõike kutsume üles neid, kellel on valla ees täitmata kohustusi asendusistutuse näol – Koru kinnistu puid ümber istutades saab kompenseerida garantiikirjaga antud kohustust.

Kuidas puu välja kaevata ja uude asukohta ümber istutada?

Parim aeg looduslikku istikut ümber istutada on septembris-oktoobris, kui ei ole taimede aktiivne vegetatsiooni aeg. Sügisel istutatud ja juurdunud taimed on kevadel elujõulisemad ja peavad paremini vastu erinevatele keskkonnatingimustele. Et Koru kinnistul on pinnas liivane ja pudeneb juurestiku ümbert kergesti, tuleks noored männid, tammed ja kased välja kaevata võimalikult niiske ilmaga ning suure juurepalliga. Labidas löö maasse puust vähemalt 50 sentimeetri kaugusel. Mõtle hoolikalt läbi, kuhu puu istutada, sest varem või hiljem see kasvab suureks ja loob varju. Juured laiuvad ja tõstavad üles kivisillutise või tungivad maja vundamendi alla. Sestap ära istuta puud liiga tee äärde ega maja lähedale. Jälgi, kuidas liigub Sinu kinnistul päike, kuidas liigub sadevesi. Täiskasvanud männid suhtuvad positiivselt avatud ruumi ja vajavad palju päikesevalgust. Noori mände on kõige parem istutada veidi pimendatud kohtadesse või osalisesse varju. Liiga intensiivne päikesevalgus aeglustab okaste moodustumist ja kuivendab puu lähedalt pinnast. Valmista uus koht varakult ette, kaeva auk, kobesta pinnas. Nii soodustad puu juurestiku arenemist ja sellist õhu-, niiskuse- ja soojusrežiimi mullas, mis aitab istikutel omastada rohkem toitaineid. Ettevalmistamata maapinnal kasvav rohi kuivatab mulda, varjab puittaimi ja kasutab elutegevuseks ära puudele vajalikke toitaineid.

Istiku valik

Väiksemad istikud taluvad keskkonnamuutusi paremini. Ümber istutades peaks jälgima, et uus kasvukoht oleks võimalikult sarnane kasvukohale, kust istik võetakse. See tähendab, et valgustingimused oleks sarnased ja kasvupinnas ei tohiks olla väga palju erinev. Vajadusel võta juurte ümbert pudenenud pinnas kaasa ja kasuta ümberistutamisel. Istiku lahti kaevamisel tuleks arvestada laiuvate juurtega, mida ei tohi vigastada. 50 sentimeetrise kõrguse istiku lahti kaevamisel arvestatakse mätta suurus selliselt, et mätta laius oleks vähemalt 2/3 istiku pikkusest. Mätta sügavus peaks olema pool istiku pikkusest.

Transport

Transportimiseks tuleb istik panna konteinerisse selliselt, et juurestik on võimalikult puutumata. Transportimisel peab olema pinnast konteineris nii palju, et istik seisab ise püsti. Mida rohkem saab pinnast istikuga kaasa, seda lihtsam on istikul kohaneda uuel kasvukohal.

Istutamine

Istutamisel peab jälgima istiku juurekaela. Pinnas ei tohi olla kõrgem ega madalam, kui looduslikult istikul on olnud. Vajuta muld taime ümber korralikult kinni ja moodusta tema ümber kastmisnõgu. Kastmise puhul on vaid üks kindel reegel: kasta harva, kuid korralikult! Hea mullaniiskus ei lase istutatud taimedel kuivada. Mõõdukas kastmine istutamise ajal ja pärast istutamist tihendab juurte ümber mulda ning aitab säilitada kasvupinnase niiskust. Ühel kastmiskorral vajab istik 50-100 liitrit vett sõltuvalt suurusest. Efektiivne lahendus kastmisel on kastmiskoti kasutamine, mille paigaldamisel tuleb jälgida, et seda ei paigaldataks vastu tüve. Kui on soov lisada multši, tuleb jälgida, et multšikihi paksus oleks umbes 7 cm ja tüve vahetu ümbrus vähemalt 10 cm raadiuses puhas.

Hooldamine

Istutatud puu vajab järelhooldust seni, kuni ta on üle saanud istutusjärgsest šokist ja stabiilselt juurdunud. Korista ära ka puualune varis, see on seenhaigustele hea pesitsuspaik. Väetamine ei ole ilmtingimata vajalik, kuid soovi korral tee kindlaks väetise otstarve ja aeg, millal seda puule manustada (st loe pakilt juhendit). Väetist lisada kastmiskorral minimaalses koguses. Liigne väetamine võib puud kahjustada. Tugipostide kinnitusi ümber tüve tuleb aastas paar korda liigutada üles või alla, et need ei lõhuks puu koort ega kasvaks sisse. Kui puu on juurdunud, ei vaja ta enam tugiposte ja need tuleb eemaldada. Tugipostide vajadus on ligikaudu 2-4 aastat.

Vallavalitsus lubab vallaelanikel Koru kinnistult välja kaevata endale aeda istutamiseks noori puid. Peamiselt kasvavad kinnistul männid, kuid on ka tammesid ja kaski. Puid on lubatud välja kaevata artiklile lisatud kaardil punasega märgitud aladelt.

Puid on lubatud välja kaevata ja enda kinnistule ümber istutada, kui sellest valda eelnevalt teavitada. Palun anna enda soovist teada keskkonnaspetsialist Birgit Panksepale kirjalikult e-posti aadressil keskkond@sauevald.ee. Puid on lubatud välja kaevata artiklile lisatud kaardil punasega märgitud aladelt.