Vabariigi valitsus algatab Harjumaal teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise, et määrata kindlaks uued ehitusmaavarade, uuringu- ja kaevandamisalade asukohad, aga ka olemasolevate karjääride laiendamisvõimalused.

 

Teemaplaneering on vajalik, sest täna on maakonna- ja valdade üldplaneeringutes kajastatud vaid olemasolevad registrisse kantud maardlad ja neist tekkivad kitsendused. Uusi võimalikke kaevandamisalasid ja perspektiivseid uuringualasid neis kajastatud ei ole.

 

Planeering annab hinnangu selle elluviimisega kaasnevatele majanduslikele, kultuurilistele, sotsiaalsetele ja looduskeskkonnale avalduvatele mõjudele ning arvestab kohalike omavalitsuste, kogukondade, elanike ja mäetööstusettevõtete huvidega, leiab lahendusi nende tasakaalustamiseks.

 

Kohalikud kogukonnad, asutused ja isikud, kelle õiguseid või huve planeering võib puudutada, saavad kaasatud selle koostamisse. Eesmärk on jõuda ühisele seisukohale, kus kaevandada, milliseid karjääre laiendada ja millised on kaevandamisega kaasnevad mõjud.

 

Saue Vallavalitsus on seda meelt, et ehitusmaavarade - lubjakivi, liiv, kruus, turvas - kaardistamine Harjumaal on vajalik, sest suurenenud on ennekõike lubjakivi vajadus tulenevalt Rail Balticu väljaehitamisest, kuid tegi ettepaneku planeeringusse kaasata ka Raplamaa, et arvestada maakonnapiiri läheduses asuvate olemasolevate ja planeeritavate kaevandustega.

 

Vallavalitsuse keskkonnaspetsialisti Birgit Panksepa sõnul on meie valla lõunaosas, Turba, Riisipere, Lehetu ja Ellamaa ümbruses rohkelt turvast ning põhja pool, Vatsla, Maidla ja Ääsmäe, Kibuna kandis lubjakivi ja kruusa.

 

Vallas olevate karjääride ja maardlate asukohad on kättesaadavad Maa-ameti maardlate kaardirakendusest – saab oma kodukohas ringi vaadata, kas või kes seal kaevandab, millised on mahud, kui kauaks on kaevandamisluba välja antud. Samuti on need leitavad meie üldplaneeringust sauevald.ee/uldplaneering.

 

Et teemaplaneeringuga seonduv on nii algusjärgus, on täna raske öelda, kuidas protsess kulgeb või millal tulemuseni jõutakse. Birgit Panksepa sõnul aga ei tähenda maavarade kaardistamine, uuringu- ja kavandamisalade määramine veel seda, et piirkonnas üldse kaevandamiseks läheb. See sõltub paljudest asjaoludest, mida hoolikalt kaalutakse: kaevanduse mõju inimestele ja keskkonnale, väärtuslik metsa-või põllumaa, tiheasustus, teede olemasolu, kaevandamise keerukus, varustuskindlus ja palju muud.

 

Kui planeering valmib, annab see vastuse inimeste küsimustele, kes hakkavad valda kinnistut soetama või kodu rajama ja uurivad keskkonnaspetsialistidelt ka võimalike karjääride kohta. Birgit ütleb, et täna saavad nad rääkida vaid olemasolevatest, kuid mitte kaugemast tulevikust, kus või mida kaevandama hakatakse.

 

Me ei saa ilma maavarade kaevandamiseta, sest ehitada ju soovime, teedel ja tänavatel auke täita ka – teisalt loovad kaevandused töökohti kitsamas ja laiemas mõistes -, kuid Saue valla seisukoht on, et kaevandus peab paiknema üksikelamust vähemalt 250 ja asustusalast 500 meetri kaugusel, et kehtestataks taluvuskompensatsioon, et kompenseeritaks võimalik kinnisvara hinna langus ja et kaevandamise lõppedes tuleb ala rekultiveerida. Et täna on paljud karjäärid jäänud taastamata, võiks olla kaevandamisloa väljaandmise üks tingimus taastamisele kuluva summa deponeerimine pangas. Samuti tuleb tõhustada kaevandamisloa kontrolli ja määrata tiheasutusalas karmimad reeglid.

 

Saue Valdur

sirje.piirsoo@sauevald.ee