Kevadhooaeg toob rahva ellu värskeid tuuli, sest soojemate ilmade saabudes avaneb taas võimalus veele ja vee äärde minna - kas siis kala püüdma, sporti tegema või lihtsalt suvitama. Et kõik veega seotud tegevused mööduksid ohutult ega tooks kaasa dramaatilisi tagajärgi, on paslik meelde tuletada mõned elementaarsed reeglid.

 

14. aprillist kehtib üle-eestiline jääle mineku keeld

Et tänavune talv on olnud harjumuspäratult pikk, tuleb juttu alustada esialgu hoopis jääst, sest isegi aprillis ei ole see veel kõikjal sulanud. Küll on kevade ja soojade ilmade saabumine muutnud jääle mineku väga ohtlikuks, sest hoolimata öistest miinuskraadidest, muudab päevane päike jää paksust ja vastupidavust loetud tundidega.

Et jää on õhuke, annavad märku praksumine ja vajumine – pöörduge kohe kaldale tagasi. Kui siiski jääst läbi vajute, jääge rahulikuks, andke endast valjuhäälselt märku ja proovige veest välja saada, sest alajahtumine tekkib kiiresti. Kui olete veest väljas, roomake august eemale ja lahkuge jäält tuldud teed pidi. Tark on kaasas kanda jäänaaskleid, mille abil end veest välja vinnata.

 

Märka abivajajat

Veekogude juures käige avatud silmadega ringi ka siis, kui te ise jääle või vette ei lähe. Abivajajat märgates helistage 112.

Kui otsustate ise appi minna, tagage ennekõike enda ohutus. Ärge ulatage abivajajale kätt, sest ohus oleva inimese jõud on üüratu. Selle tulemusena võite endki veest leida. Heitke talle oks, jope või muu olemasolev abivahend, millest ta saab kinni haarata, ja proovige ta jääaugust välja või kaldale hiivata.

 

Vanem, märka oma last

Varsti hakkab vesi üha enam ahvatlema ka lapsi. Veemõnusid ongi väga tore nautida, kui teha seda turvaliselt.

Statistika näitab, et üha enam upuvad inimesed kukkumiste tulemusena koduses keskkonnas.

Uppumine võtab vaid hetke, mistõttu on oluline jälgida oma last mitte ainult rannas, vaid ka kodus, näiteks aiabasseinis.

Ennetavalt aga arendage laste ujumisoskust ja rääkige neile veega seotud ohtudest. Ka sellest, miks ei tohi kunagi tundmatus kohas vette hüpata, miks on enne vette minekut oluline hinnata vee temperatuuri, sügavust, voolu kiirust ja veekogu põhja.

Täispuhutavad abivahendid aga võivad lapse kaldast eemale kanda, ootamatult ümber või tühjaks minna ja nii ta elu ohtu seada. 

 

Ohutult merele

Pole vahet, kas lähete SUP lauaga pooletunnisele sõidule, süstaga pikemale matkale, mitmeks tunniks mootorpaadiga kalale või kaatriga lõbusõidule – turvalisus on igal juhul oluline.

Veesõiduk olgu tehniliselt korras ja regulaarselt hooldatud. Tehnilised rikked ja otsa lõppenud kütus on peamised põhjused, miks inimesed merel abi vajavad.

Mootoririke ja kütuse lõppemine võivad olenevalt tuulest, lainetest ja hoovustest tekitada kiire ahelreaktsiooni: triivimine madalikule, kividele või laevateele. Lisaks on oht sattuda külglainetusse, mis on veesõidukite ümberminemise üks levinumaid põhjuseid.

Veesõidukiga sõitma minnes tuleb alati selga panna päästevest, sest kui oled juba vette kukkunud, on vesti väga raske või lausa võimatu selga saada.

Vest on oluline just seetõttu, et vee peal võib olukord kiiresti muutuda. Võib tõusta tuul, tekkida lainetus.

Vesti peab kandma ka siis, kui lähete sõitma viimasel ajal üha populaarsemaks muutuva SUP lauaga.

Päästevest peab olema kandja kaalule vastav ja alati korralikult kinnitatud. 

Ja veel - vesi ja alkohol ei käi kokku, sest purjus inimene ei oska hinnata olukorra ohtlikkust. 

 

Statistika

Möödunud aastal uppus Eestis kokku 60 inimest, kellest kaks olid lapsed.

Aprillis ja mais suurenes uppunute arv just kalastajate ja paadiga sõitjate arvelt. 12-st veesõidukiga veekogul olnud ja uppunud inimesest kandis päästevesti vaid viis.

Päästjad reageerisid 2021. aastal üle Eesti 293 veeõnnetusele ja päästis 38 inimest.

Kõik veeohutusega seotud nõuanded ja info on koondatud lehele www.veeohutus.ee.

 

Soojadel ilmadel on Nissi tiik Riisiperes populaarne ujumiskoht, kuid läheb kiiresti sügavaks ja juba paari sammu pärast on väiksematel vesi üle pea. Foto: Erik Riikoja

 

Liina Valner

Põhja päästekeskuse kommunikatsioonijuht