Saue valla esimesel kauni kodu konkursil oli väärikas valik eriilmelisi ja omanäolisi kauneid maa- ja linnaedu, korterelamute ja ühiskondlike hoonete ümbrusi. Konkursikomisjonil oli tükk tegu, et langetada otsus kohtade osas, kuid tunnustus ja tänu kuulub kõigile osalejatele meie valla kaunimaks muutmise eest.

Kolme kategooria võitjad räägivad siin oma lugu, teiste tunnustuse pälvinud aedadega kohtute vallalehe septembri teises numbris.

 

Epp Meremaa ja Sander Silla koduaed Saue linnas: varjuline taimede, putukate ja lindude paradiis otse linnasüdames

Enda kodu ja aia lugu jutustab Epp Meremaa.

Vanavanaisa Vasso Silla sai Sauele mõisalt maad, kokku 7,5 hektarit. Maja valmis 1927. aastal. Tol ajal oli maja ümbrus lage väli. Paraku surid vanavanaisa ja -ema juba 1930-ndatel. Nende lapsed jäid orvuks, maja jagati korteriteks ja läks aastakümneteks võõraste kätte.

Vasso järeltulijad said maja tagasi 1960-ndate alguses, mil Vasso poeg naise ja kolme tütrega isamajja tagasi kolis.

Aiaga aga alustas vanavanaisa Vasso esimese vabariigi ajal. Toona oli aed palju suurem ning vanavanaisa tegi algust marja- ja puuviljaaia rajamisega. Sealt ka talu nimi – Marjavilla.

Vanavanaisa töö jäi paraku pooleli, kui ta 1939. aastal suri, nagu eelpool öeldud.

Praegustes piirides ja suuresti ka praegusel kujul aia kujundasid aga vanaisa (Vasso poeg) ja vanaema. Viimased 12 aastat on teatepulk olnud neljanda põlve ehk meie käes. 

Nii palju, kui mina mäletan, on meie aed alati olnud varjuline, suurte puude ja paljude põõsastega. Vanavanemate eluajal oli aed väga eeskujulikult hooldatud.

Kui majapidamine tuli 12 aastat tagasi üle võtta, siis töö, kooli ja muu kõrvalt iga umbrohuliblet taga ajada ei jõudnud. Nii see „umbrohi" vaikselt aias kanda kinnitas.

Kuna erialagi sai valitud keskkonnaalane, tekkis soov aeda teadlikult looduslikumas suunas kujundama hakata. 

Minu teadmised taimedest on kesised, kuid tänapäeval on olemas head nutirakendustest abilised. Ühte sellisesse rakendusse iNaturalist on sel suvel meie aiast kirja pandud 56 taimeliiki. See arv ei hõlma ilutaimi, tarbetaimi, puid, põõsaid ja muud, mis on istutatud-külvatud.

Puittaimi on ca 25 eri liiki, sh mõned vanad ja väärikad kuused ja üks Fraseri nulg, mis on istutatud 1930-ndate alguses.

Tegelikult vajab selline aed hoolt üsna palju. Näiteks osasid alasid niidame ainult kord-kaks aastas ja selleks, et seal peale võilille, nõgese ja kõrreliste muud ka kasvaks, peab neid järjepidevalt välja rohima.

Selline aed rikastab paljude liikide toidulauda ja loob sobivaid varje- ja elupaiku. Oluline on loomulikult mastaabiefekt – mida rohkemates aedades elurikkust hoitakse, seda parem.

Elurikkus on küllaltki abstraktne mõiste ja paljude jaoks jääb see kaugeks.

Lihtsustatult võiks elurikkuse vajalikkuse ja hoidmise motivatsiooni kohta tuua sellise näite: mu kolleegil kasvab aia ääres suur kastanipuu. Tema naabrid kiruvad igal sügisel, et puu tuleks maha võtta, kuna ei jaksa neid lehti riisuda. Suvel aga pargivad needsamad naabrid oma auto selle kastanipuu alla varju.

Elurikkuse hoidmine võib küll tihti olla ebamugav, kuid kokkuvõttes on see meie endi heaolu jaoks ülioluline.

Kui rääkida edasistest plaanidest aias, siis sel aastal sai algust tehtud toidusalu rajamisega. Seda tuleb järgnevatel aastatel edasi arendada ja täiustada. Kindlasti jätkame lilleniidu katsetustega ja osad aiapiirkonnad hoiame edaspidigi peaaegu hooldusvabad.

Soov on hoida aed võimalikult mitmekesine, kuhu mahub nii hoolitsetud alasid kui ka looduslikumaid, nii umbrohtu kui ka ilutaimi.

Vahepeal on lihtsalt põnev vaadata, mis mingis aianurgas kasvama hakkab, kui hooldamist vähendada. Nii näiteks saime endale jugapuu – keegi oli punase sõstra põõsa alla seemne poetanud.

 

Lea ja Riho Kivisilla koduaed Lehetu külas: kolm hektarit põnevalt kujundatud ja hooldatud aeda ning parkmetsa, tiik ja vanavara väljapanek

Lea ja Riho Kivisild hakkasid enda aeda rajama 30 aastat tagasi. Kõik algas võsa likvideerimise ja maja ümbruse tasandamisega.

Aia kujundamine on neile olnud naudinguline „puhkus". Neid päris paljusid töötunde, mis on kulunud, pole keegi kokku lugenud.

Töötundide näitena või välja tuua aiaosa niitmise. Kui kahe niidukiga kell 10 alustada, siis kell 19 õhtul lõpetad. Ja nii vähemalt kord nädalas niitmisperioodil. 2,5-hektarine parkmets aga saab trimmeriga üle käidud kaks korda aastas.

Lea ja Riho ütlevad, et kui peaks selle tee uuesti ette võtma, siis käed süles istuma ei jääks, sest on nad ju endale rajanud kodu, mis pakub turvatunnet ja soojust, mis on hea pelgupaik, kus nautida pere ja sõpradega meeldivalt koosviibimist.

Pererahvas hindab enim loodusega loomulikku kooskõla ja teab, et kodu vajab alati hoolt ja armastust, aga selle kujundamine ja loomine on nauding, mis on pidevas muutumises.

Lea ja Riho ütlevad, et nende suur aed ei ole lõplikult valmis. Plaane on rohkem, kui jõuab teostada. Plaanis on aga väliterrass ehitada, majaesine tee sillutuskividega katta, parkmetsas jalutusteed paremaks muuta ja jätkata iga-aastaselt miinimum 100 puuistiku istutamist.

Pererahvas naudib tööprotsessi ja lõpptulemus selgub tihti selle käigus.

Lea ja Riho tänavad vallavalitsust enda kodu kauniks tunnustamise eest ja kõiki, kellele nende kodu on meeldinud.

 

Korterelamu Turbas Tööstuse 19: kui elada korteris, siis iga kell just sellises majas

Kodu Turba KÜ Tööstuse 19 maja lugu jutustab Tiiu Heinloo, korter 2 elanik, kes on Turbas üles kasvanud ja seitse aastat tagasi sellesse pooltühja majja koos elukaaslasega korteri soetas.

Meie kortermaja aia korrastamine, üles kaevamine oli paari-kolme aasta tegu.

Asi sai ette võetud siilu kaupa, mis kunagi mõttelise osana korteritele kuulusid.

Seitse aastat tagasi olid majas elanikud vaid kolmes korteris ja neist kahes vanemad daamid.

Öeldakse, et kellele ei meeldi, teeb ise ära. Ja nii sai siil siilu haaval nende korterite omanike nõusolekul, kellele aia korrastamine huvi ei pakkunud, ka maa üles kaevatud ja korda tehtud.

Kui on tahe midagi ilusamaks muuta, siis selles midagi väga rasket pole. Lihtsalt aega on vaja.

Maja renoveerimise plaaniga tegime algust 2018. Õnneks said kõik meie maja korteriomanikud aru maja soojustamise vajadusest, sest majas oli talvel külm ja akende alused kippusid hallitama.

Seega kogu maja ühe mütsi alla saamine ei olnud mingi probleem. Probleemiks sai hoopis suurelt ühistult, kuhu meie maja kuulub, nõusoleku saamine laenu võtmiseks.

Maja renoveerimisega probleeme ei tekkinud ja kõik tundus laabuvat plaanipäraselt. Kuna ehitus läks oodatust kallimaks samal ajal puidu hinna kallinemise tõttu, jäi renoveerimata trepikoda, mida järgmise sammuna kindlasti ette tahame võtta. No et selle ilusa maja uksest sisse astudes avaneks sama meeldiv pilt, mis väljast.

Kuna igal korteril on oma küttekolle ja majal puuduvad korralikud puukuurid, vajab see projekt kindlasti lähitulevikus teostamist.

Samuti on vaja tegeleda maja esise haljastuse ja parkimisprobleemi lahendamisega. Palju on tehtud ja palju veel teha.

Sellises korrusmajas elada on suur õnn eelkõige neile, kes hoolivad sellest, et maja juurde kuulub ka aed. Et on soovi korral võimalus grillida ja niisama mõnusalt aias aega veeta. Et on võimalus lugeda võrkkiiges raamatut või teha tiimitööna naabritega suuri tegusid väiksema ajakuluga. On võimalus teha käed natuke mullaseks ja pärast istuda kohvitassi taga ja tehtut linnulaulu saatel imetleda.

Kõik aga ikka sõltub inimesest ja sellest, mida keegi hindab. Meie hindame ilu enda ümber ning väikest, sõbralikku ja abivalmis kogukonda.

 

Heakorrakonkursi „Kaunis Kodu 2022" tulemused

Maakodu kategooria (hajaasustus)

I koht

II koht 

III koht

Eripreemia pärandi hoidmise eest

 

Linnakodu kategooria (tiheasustus)

I koht

II koht

III koht

 

Kortermajade kategooria tuli võitjaks Tööstuse 19 Turba alevikus ning ühiskondlikute hoonete ja ettevõtete kategoorias Nissi Kool. 

Komisjon otsustas esitada Riho ja Lea Kivisilla ning Epp Meremaa ja Sander Silla koduaia Harju maakondlikule kodukaunistamise konkursile „Harjumaa kaunis kodu".

 

Saue valla kauni kodu konkursi komisjon aastal 2022

Komisjon käis kauneid koduaedu üle vaatamas 13. juunil. Komisjoni kuulusid heakorraspetsialist Marju Norvik, avaliku ruumi spetsialist Miia Kraun, elukeskkonnakomisjoni esimees Einar Alliksaar, avalike suhete juht Sirje Piirsoo ja välisekspert Ingrid Hõbemägi.

 

Konkurss „Kaunis kodu"

Konkursi „Kaunis kodu" eesmärk on tõsta esile neid inimesi, kes oma kodu ümbrust kaunistades väärtustavad ilu ja elukeskkonda. Kaunilt ehitud aiad ja korrastatud koduümbrused rõõmustavad möödujate silma ning muudavad seeläbi kogu valla kaunimaks.

Konkursi kategooriad

Autasustamine

Konkursi kolme kaunimat maa- ja linnakodu ning ühte kaunimat kortermaja, ühiskondlikku hoonet ja ettevõtet autasustatakse vallavalitsuse tänukirja, meene ning rahalise preemiaga.

Maa- ja linnakodu esimese koha preemia on 480, teise koha preemia 360 ja kolmanda koha preemia 240 eurot.

Kortermajade, ühiskondlike hoonete ja ettevõtete kategoorias on parima preemia 240 eurot.

 

Õiteilu Epp Meremaa aias.

 

Epp Meremaa pisitütre Nora Leaga, kes on viies põlv selles elurikkust täis aias.

 

Lihtne ja õdus istumisnurk Laua tänava aias.

 

Tööstuse 19 Turbas – sellises korrusmajas elada on suur õnn eelkõige neile, kes hoolivad sellest, et maja juurde kuulub ka aed.

 

Tiiu Heinloo elukaaslase Andres Martiniga, kes on põhitegija olnud Turba kortermaja renoveerimises.

 

 

Tere tulemast – Tööstuse 19

 

Tööstuse 19 - minu maja ja sinu maja. 

 

Tiik Lehetus Ristiku teel.

 

Lea ja Riho Kivisilla koduaias on oma koht vanavaral ning põllutööriistadel ja –masinatel.

 

Värvi ja vormi Lehetust vol 1.

 

Värvi ja vormi Lehetust vol 2.

 

Lea ja Riho Kivisild hakkasid enda aeda rajama 30 aastat tagasi. Fotod: Sirje Piirsoo

 

Sirje Piirsoo

sirje.piirsoo@sauevald.ee