Tudengikorporatsioon Vironia võttis auasjaks restaureerida Vabadusristi kavaleri Aleksander Raavi hauamonument Nissi kalmistul. Restaureeritud hauasamba taasavamine toimus 6. augustil.

 

Tseremoonia algas Nissi Vabadussõja mälestusmärgi juures. Kõnelesid vallavanem Andres Laisk ja Kaitseliidu Keila malevkonna pealik, leitnant Priit Luure.

 

Järgnes pidulik rongkäik kiriku juurest Nissi kalmistule Aleksander Raavi kalmule. Restaureeritud hauasammast õnnistas EELK Nissi Maarja koguduse õpetaja Lea Jants.

 

Aastal 1900 Riias loodud korporatsioon Vironia on esimene eestlaste tudengikorporatsioon.

 

Vironia osales täies koosseisus Vabadussõjas. Nissi kalmistule on maetud Aleksander Raav, korporatsiooni üks kuuest Vabadussõjas langenud liikmest.

 

Hauamonumendi restaureerimistööd algasid tänavu varakevadel. Korporatsioon Vironia korraldas ja juhtis restaureerimist, kuid seda Eesti Sõjamuusemi toetusel ja lahkel kaasabil.

 

Aleksander Raav sündis 19. mail 1899 Riisipere vallas Jaan Raavi pojana.

 

Ta läks 1918. aastal õppima Riia Polütehnikumi majandust. Riias liitus ta sealsamas 1900. aastal asutatud tudengikorporatsiooniga Vironia.

 

Vabadussõja puhkedes otsustas kogu Vironia liikmeskond liituda Eesti iseseisvuse eest võitleva Rahvaväega.

 

Nagu mitmetest Vironia liikmetest, sai ka Aleksander Raavist Ratsarügemendi võitleja. Ta langes kahekümneaastase tudengina 7. aprillil 1919 Võru lähedal Vareste küla juures peetud lahingus.

 

Vareste küla juures pidi Aleksander Raav kaitsma kergekuulipildujaga Rahvaväe positsioone. Kui punaväelased küngast ründasid, sai Aleksander Raav haavata. Sellest hoolimata jätkas ta kuulipildujast vaenlaste tulistamist kuni hetkeni, millal ülekaalukas vastane jõudis temast vaid kümnekonna sammuni ja tappis ta.

 

Aleksander Raavi kangelastegu seisnebki selles, et hoolimata ränkadest ja piinavatest haavadest, täitis ta oma ülesannet lõpuni. Ta kaitses oma võitluskaaslasi kuni surmani. Selle kangelasteo eest annetati Aleksander Raavile Vabaduse Rist isikliku vapruse eest.

 

Sealsamas kõrval võitles Karl Varrik, kellega koos Aleksander Raav astus 1918. aastal Vironiasse. Ka Karl Varrik sai lahingus haavata, kuid ka tema jätkas vaatamata haavadele kuulipildujast punaarmeelaste tulistamist. Karl Varrik suutis vaenlase peatada ja jäi selles lahingus ellu.

 

Vironia kaotas Vabadussõjas kuus oma tudengit. Nende nimed on jäädvustatud mälestustahvlitel Vironia Tallinnajai Tartu hoonetes ning Vabadussõja mälestussammastel üle Eesti.

 

Eesti vanima tudengikorporatsiooni Vironia jaoks on Vabadussõja mälestus ja meenutus Aleksander Raavist oluline, kuna Vabadussõjas võidelnud noored mehed kaitsesid oma elu hinnaga väärtusi, mille eest Vironia on seisnud tänaseks 122 aastat: eesti haritud meeste vabadus ja iseolemine rahvuslikus vaimus.

 

Tudengikorporatsioon Vironiast saab lähemalt lugeda veebilehel: www.vironia.ee.

 

 

 

 

Fotod: Sirje Piirsoo, Marek Miil

 

Marek Miil

korporatsioon Vironia