Kohalikel omavalitsustel peab olema vähemalt neli aastat ettevaatav arengukava ja eelarvestrateegia.

Möödunud aasta sügisel toimusid KOV valimised ning sõlmiti uus koalitsioonileping. Seetõttu oli käesoleval aastal toiminud arengukava uuendamise protsess põhjalikum. Kui varasematel aastatel menetleti eraldi arengudokumendina teehoiukava, siis sel aastal leiti, et teehoiukava on otstarbekam menetleda koos arengukava ja eelarvestrateegiaga.

Valla arengut kavandavate dokumentide avalikustamisprotsessis esitasid kodanikud palju muudatus- ja täiendusettepanekuid. Arengukava, eelarvestrateegia ja teehoiukava on valla elus peaaegu kõige tähtsamad lähitulevikku kujundavad dokumendid, mistõttu on väga oluline, et vallaelanikud nende suhtes ükskõiksed pole.

Arengukava fookus on selgelt haridusel, lähiaastate investeeringute loetellu kuuluvad Laagri-Alliku piirkonnas Veskimöldre haridusmaja laiendamine, Saue kooli olemasoleva koolihoone rekonstrueerimine ning uue lasteaia rajamine Saue linna. Kaugemas tulevikus vajab uut täiendavat lasteaeda ka Laagri piirkond.

Teede valdkonnas on lähiaastate suurimad investeeringud Kuuseheki tänava rekonstrueerimine Saue linnas ja Laagri kooli peamaja esise ala (Veskitammi 22) uue tervikliku liikluslahenduse loomine. Samuti on 2024. aastal plaanis Saue raudteejaama ümbruse väljaarendamine. Ruila–Laitse piirkonnas on plaanis koostöös transpordiametiga kergtee rajamine Ruila kooli juurest Haapsalu maanteeni ja sealt edasi kuni praeguse kergtee otsani Laitse poe juures. Laagri-Alliku piirkonnas on koostöös transpordiametiga kavas Laagri ümbersõidule ja Instituudi teele jalgratta ja jalgtee tunnelite rajamine ning Instituudi tee rekonstrueerimine ja kogujateede kavandamine.

Arengukavasse lisati selged põhimõtted kergteede planeerimiseks, kuna elanikel on sageli ebarealistlikud ootused just kergteede rajamise osas. Kergteede planeerimisele ja projekteerimisele eelneb liiklusloendus ning esmajärjekorras eelistatakse investeeringuid teelõikudel, mille liikluskoormus on üle 1000 auto ööpäevas ning mis külgnevad asustusega. Liikluskoormuse taseme tõus 70 protsendini eelmainitud sihttasemest on üks arvesse võetavatest indikaatoritest vastavatel teelõikudel kergteede projekteerimise ning maade omandamisega alustamise prioritiseerimisel. Samuti prognoositakse võrdlusandmete alusel potentsiaalset jalakäijate ning jalgratturite arvu teelõikudel, võttes eelduseks, et kergliiklusvahendite kasutajate osatähtsus on eesmärgina 20% elanikkonnast ning jalgsi liiklemise efektiivne raadius on 1,5 km ning jalgrattaliiklusel kuni 5 km.

Arengukavas on pööratud eraldi tähelepanu turvalisuse tagamisele ning selle aasta lõpuks töötatakse välja Saue valla kriisijuhtimise kava. Kava hõlmab endas avalike evakuatsiooni- ja varjumiskohtade kasutuselevõttu, kriisisituatsioonides käitumise plaane nii valla ametiasutuste kui ka vallaelanike tasandil, vajalikke telefoninumbreid kriisiolukorraks ning elanike teavituse korraldamist. Ühtlasi tõhustatakse videovalve süsteeme, et tagada korda ja turvalisust jalgrattaparklates ja jäätmeplatsidel.

Uuendatud arengukava on kättesaadav Saue valla kodulehelt: https://sauevald.ee/arengukavad.

Indrek Eensaar, arendusosakonna juhataja