Pildi tegemise päeval olid parasjagu valves (vasakult) Argo Liiskmann, Liina Valner, Alice Juurik ja Riho Juurik. Foto: Saue Vabatahtlik Tuletõrjeühing

 

Põhja regioonis tegutseb selle aasta algusest uus vabatahtlik päästekomando – Saue Vabatahtlik Tuletõrjeühing (VTÜ) Saue linnas. VTÜ on tänaseks osalenud juba 33 päästesündmusel.

Komandol on kaks juhtfiguuri. Saue valla elanikud Alice ja Riho Juurik, kes, nagu ühine perenimigi ütleb, ühe katuse all elavad ning kahte last kasvatavad.

Alice ja Riho ise end kuidagimoodi esile tõsta ei soovi ning ütlevad, et komando toimetab ikka nagu üks pere ning igapäevast reageerimisvalmidust hoitakse iga liikme panuse ja kaasabi toel.

„Juhtfiguur on muidugi ilus sõna, kuid meie oma ühingus oleme seda meelt, et ühing on üks „pere" ja meil on ühised eesmärgid, mis on omavahel läbi arutatud ja paika loksutatud," sõnab Alice. Riho lisab, et komando peamine eesmärk on tagada võimalikult kvaliteetne ja kiire abi kutselistele päästjatele väljakutsetele reageerimisel ning ennetustöös. „Kvaliteetne abi tagab meie arvates esmalt hea koostöö kutseliste ja teiste vabatahtlikega, andes sedasi omakorda panuse hästitoimivasse ühtsesse päästevõrgustikku," jätkab ta.

Teekond päästemaailma ja õppetunnid esimesest väljakutsest

Alice ütleb, et oli enne päästeperega liitumist pikka aega mõelnud, et lisaks muudele hobidele võiks teha midagi, mis aitaks panustada ühiskonda tervikuna ja oleks tema jaoks väljakutseid pakkuv.

„Olgugi, et mu isa on terve elu kandnud politseiuurija vormi ja ka laigulisi riideid oli kodus omajagu, sai otsus langetatud minu jaoks täiesti võõra valdkonna, pääste kasuks. Ka minu tutvusringkonnas ei olnud ühtegi kutselist ega vabatahtlikku päästjat. Just seepärast tundus pääste eriti intrigeeriv. Mõte mõlkus mu peas muidugi pikalt ja salaja, kuniks ühel päeval võtsin ühendust Põhja päästekeskuse vabatahtlike koordinaatoriga ja registreerisin end vabatahtliku päästja I astme koolitustele. Abikaasa Rihole ja parimale sõbrannale rääkisin kõigest alles siis, kui koolitused olid juba läbitud," räägib Alice.

Abikaasa Riho meenutab Alice`i esimest väljakutset nende kodu kõrvaltänavasse 2020. aasta esimesel jõulupühal: „Ta helistas mulle paar minutit pärast autoga kodust lahkumist, et ma ta auto sündmuskohalt eest ära ajaksin, sest see oli päästetehnikal ees. Olin just kipsist lahti saanud ja kihutasin pooljoostes sündmuskohale, kus selgus tõsiasi - ma ei osanud ei temale ega teistele mitte kuidagi abiks olla. Olin justkui jalus, samal ajal, kui Alice juba tegutses ja häirekeskusele olulist infot andis. Isegi ühele perele külla tulnud jõuluvanast oli rohkem abi, sest ta jagas ristmikul saabuvatele päästeautodele juhiseid," räägib Riho, kes tol hetkel Alice`i autoga tagasi koju sõitis, misjärel sündis otsus, et ka temast saab vabatahtlik päästja. Isegi juhul, kui ta aktiivselt tegutsema ei hakka. „Mõtlesin tol korral, et käin koolitused läbi kas või selleks, et oma kodu turvalisus tagada ja tuleohu korral teadlikult käituda," kirjeldab Riho otsuse sündi.

Ühel hetkel, kui nendega olid liitunud mitmed teised Saue vallas elavad vabatahtlikud päästjad, said nad koos aru, et soovivad veel ühe suure sammu edasi astuda. „Meil oli suur soov ennetustegevuse ja operatiivse poolega tegeleda koordineeritumalt ja uuenduslikumalt. Niisiis asusimegi asja kallale. Uurides veidi meie piirkonna ajalugu, selgus, et Sauel oli kuni 1990. aastani tegutsenud üks tolle aja suurimaid vabatahtlikke komandosid – Saue vabatahtlik tuletõrjeühing, mille tegevus aga kahjuks järelkasvu puudumise tõttu hääbus," möönab Alice.

Komando loomine

Ajaloohõngu vajunud ühingule uue elu sisse puhumine oli sisuliselt uue komando loomine, sest 1925. aastast Saue mõisa juures tegutsenud komandost oligi alles vaid nimi. „Sisuliselt asusime looma uut ühingut. Suuremad väljakutsed olid loomulikult „oma pesa" ja rahastus, kuid, nagu öeldakse, raskused on ületamiseks. Nii on ka meil tänaseks olemas nii „pesa" kui esmaseks toimimiseks vajalik rahastus läbi isiklike investeeringute," sõnab Alice ja lisab, et üks huvitav väljakutse on olnud ka mõttemalli murdmine, et vabatahtlikud on justkui konkurendid.

„Meie eesmärk on tegelikult ju hoopis näidata, et kui meil on ühised või sarnased eesmärgid, tagab toimiv koostöö piirkonna ohutuse kordades paremini kui konkureerides. Väga hea näite ideaalselt toimivast koostööst saan tuua meie heade naabrite juurest Sakust, sest Saku vabatahtlike päästjatega teeme sageli ühiseid õppuseid, kaasame teineteise liikmeid valvetesse ja katame üksteist erinevatel ennetustegevustel. Nad on olnud meile väga suur eeskuju ja osutanud vajalikku toetust komando ülesehitamisel," ütleb Riho.

Reageerimisvõimekuse tagamine

Reageerimisvõimekuse tagamiseks on vajalikud tehnika ja päästevarustus, kuid Alice`i ja Riho sõnul on veelgi olulisemad inimesed. „Vabatahtlikud päästjad tegutsevad õhinapõhiselt. See on nende inimeste hobi ja igaüks panustab täpselt nii palju, kui saab. Meie jaoks on täna täiesti aktsepteeritav, kui mõnikord vahetus katmata jääb ja me ei saa kutselistele päästjatele abistavaks jõuks minna. 1. jaanuarini 2023, mil saime reageerimislepingu, avas meile lahkelt uksed Saku Priitahtlike Pritsimeeste komando, kus saime panustada nende valvetesse. Sealt jäi meile külge harjumus püüda igapäevaselt mehitada valved vähemalt õhtul 7-st hommikul 7-ni. Kui mõnel autojuhil või päästjal on võimalik samaaegselt põhitööd kaugtööna teha, anname endast parima, et olla valmis reageerima ka päevasel ajal," tõdevad Alice ja Riho.

Hetkel on ühingusse ametlikult vastu võetud 15 inimest ja 3 on vabatahtliku päästja koolituste ootel. Nii et peagi on liikmeid juba 18.

Ühel või teisel moel on kõik liikmed aktiivsed. Mõni panustab rohkem valvesse ja väljakutsetele reageerimisele, teine jälle ennetusse. „Me ise arvame, et see on väga hea tulemus," arvavad Alice ja Riho.

Uute liikmete leidmine on paljude vabatahtlike komandode murekoht, mida Alice kogemusele tuginedes täielikult mõistab, sest valdkonnavälise inimesena päästesse tulles on paljudel ekslik arusaam, et vabatahtlik päästja peab panustama ööpäevaste valvetega. Inimesed ei adu, et ka kolm või neli tundi valvesse panustamist on suur abi. Sama oluline on panustamine ennetustegevusse, sest igaüks ei peagi tuld kustutama.

Ühingule kuulub tulekustutusauto Renault Magirus G270, mis on arvel Päästeameti uue värvilahendusega. Tegemist on endise Prantsusmaa päästeautoga Meurthe ja Moselle piirkonna komandost SDIS 54.

Päästetehnika komplekteerimisel oli meeskonnal palju abilisi. Lisaks Saku Priitahtlikele Pritsimeestele Lokuta Vabatahtlik Tuletõrje Selts ja paljud eraettevõtted.

Täna paikneb komando Sauel Segu tänaval. Suures telgis on autol on hea ja soe olla.

Liikmed ei pea enam päästesündmustele reageerima kodust, vaid kahe toaga soojakust. „Ühest toast on välja kujunenud elutuba ja teine on magamistuba. Kodust me ei ole enam reageerinud ja proovime seda joont ka hoida," sõnab Alice. „Komandost reageerides on inimesed väljakutsetele paremini meelestatud ja on „kohe olemas". See võimaldab muuhulgas ka meil oma aega paremini planeerida, et ei peaks kogu aeg „valvel" seisma ja roobades ringi liikuma," täiendab Riho.

Suured tulevikuplaanid

Kaugematest eesmärkidest on komandol sihiks päris oma maja ehitamine ja olemasoleva tehnika täiustamisega jätkamine. Uue hoone eskiisplaan on juba olemas.

„Lähiaja eesmärkidest on kõige olulisem meie töökvaliteedi tõstmine. Selleks on meil koolitus- ja väljaõppeplaan," ütleb Riho.

Kuidas kass puu otsast logo peale sai

Saue vabatahtliku päästekomando logo sümboliseerib ühingut läbi erinevate elementide. Sellel moodustavad risti kaks tööriista: tuletõrjekirves ja pootshaak. Keskel, mõõkade ristumiskohal on tuletõrjekiivrit kandev kass.

Tuletõrjekirves ja pootshaak on klassikalised tuletõrjujate tööriistad ning kannavad ühingu sümboolikal edasi selle liikmete indu teha tööd ja panustada ühiskonna turvalisuse tagamisse, olles selleks valmis oma „käsi määrima". Ühtlasi sümboliseerib see asjatundlikkust pääste valdkonnas.

Küsimusele, miks just kass, vastavad Alice ja Riho, et kui meeskond logo ideekavandit luues kokku sai ja tõdes, et tavakodanike jaoks seostub päästega reeglina kaks teemat - tulekahjude kustutamine ja kasside puu otsast päästmine -, tekkiski ühisosa. Kassidel on üheksa elu, Saue Vabatahtlik Tuletõrjeühingki ärkas uuesti ellu.

„Teiseks, kass maandub alati käppadele ja seega tähistab punast päästekiivrit kandev kass pehmelt käppadele maandumist, olenemata raskustest või väljakutsetest, mis meid ees ootavad," vaatavad Alice ja Riho julgelt tulevikku.

Vabatahtlikuks päästjaks saamine

Saue vallas toimetab hetkel viis vabatahtlikku päästekomandot: Sauel, Hüürus, Kibunas, Turbas ja Riisiperes. Kui soovid edendada kogukonna turvalisust, oled oodatud liituma.

Soovijad peavad läbima koolituse, mis koosneb teooriast e-õppes ja päevasest praktilisest osast Põhja päästekeskuses.

Kui ei ole soovi tulekustutamisega otseselt tegelema hakata, annab e-õppe teoreetiline osa teadmised, millega saab olla abiks ennetustööl või elanikkonnakaitse korraldamisel. Kogu info on olemas ka Päästeameti kodulehel https://www.rescue.ee/et/juhend/vabatahtlikud.

 

Liina Valner

Põhja päästekeskuse kommunikatsioonijuht

Saue VTÜ liige

Liina Valner

Põhja päästekeskuse kommunikatsioonijuht

Saue VTÜ liige