Eks paljudel  lapsevanematel on mure, et järelkasv veedab liiga palju aega nutiseadmetes. Kohati tundub see olevat täiesti ebavõrdne võitlus, kuivõrd nutiseadmed lähevad aina ägedamaks ning pakutavad mängud ja muu ajaviide aina põnevamaks.

 

Hakkasin ise looduses aina rohkem aega veetma, kui sain aru, kuidas see aitab energiaga laadida ja taastada ennast tempokaks töönädalaks.

 

Ei saa just öelda, et oleksin enne seda suur linnu- või loomahuviline olnud. Vähehaaval kasvas hasart. Kui mu noorem poeg oli veel lasteaias, hakkasin teda endaga kaasa võtma. Ta tuli minuga öisesse rappa Linnuteed vaatama ja rebaste öist haukumist kuulama. Käisime koos metsas karu pildistmas ja Pakri pangal taevas lendavaid satelliite lugemas.

 

Tegelikult sai üsna kiirelt selgeks, et pakkudes lapsele looduses põnevat tegevust, võidab see igas asendis nutiseadmed.

 

Võib kõlada uskumatuna, kuid pole vaja olnud kordagi veenda, et kuhugi minna. Pigem on olnud ridamsi selliseid käimisi, kuhu ka poja sõbrad on kaasa tahtnud tulla.

 

Eesmärk oli õpetada last nägema värve ja detaile ning õpetada teda arvestama maailmaga laiemalt. Olen veendunud, et tänases nutimaailmas saab see olema tulevikus tugev konkurentsieelis, mis samas ka parema tervise tagab.

 

Tekkiski idee, et üritaks kuidagi laiemalt Saue lapsi loodusega suhtlema saada

Saue asub looduse mõttes tõeliselt heas kohas, kus põnevad paigad on vaid kiviviske kaugusel.

 

Selleks, et minna loodusesse, pole vaja tellida bussi ja organiseerida päevast reisi kuhugi. Meie oma tammikusse saab hõlpsalt jalutada ja kõigest tunniga on võimaik palju kogeda.

 

Kevadel 2021 pildistasime Saue kooli teise klassiga tammikus linde. See meeldis paljudele väga.

 

Sinna otsa tuli ühele lasteaia rühmale muinasjutuõhtu põnevatel samblastel radadel. See on ju nii vahva, kui lapsepõlves on kuskil kodu lähedal selline äge paik, kus muinasjututegelased elavad.

 

Nii kooruski mõte kutsuda Saue koolis juba varsti lõppeval õppeaastal algklasside õpilastele ellu loodusprojekt, millega lapsi loodusele lähemale saada ja utsitada nutiseadmete asemel õue minema. Projekti aitas vedada Hedi Tammeleht ja koolist Heidi Kaldlaur.

 

Tutvustan tehtut ja annan vanematele ideid, kuidas jätkata

Õppeaasta alguses käisin rääkimas lastele Eestimaa põnevatest paikadest ja loomadest–lindudest.

 

Kohtumised hämaras metsas karuga või lumivalges karges metsas kaljukotkaga on kindlasti sellised seiklused, mis ei jää alla mitte ühelegi muu maailma looduskogemusele.

 

Loengu mõte oligi sütitada lastes huvi paikade ja loomade-lindude vastu, kes meil siin käeulatuses on.

 

Järgnevalt käisid lastel külas jahimehed, kellel oli kaasas suur hulk topiseid, sarvi ja nahku. Nad tutvustasid lastele loomade käitumist ja nende jälgi. Tänu topistele said lapsed päris lähedalt vaadata ja katsuda nugist või mäkra. Kuivõrd selle käigu rõhk oli ennekõike loomadel, siis järgnev külaline Val Rajasaar rääkis lindudest.

 

Selleks, et lastel oleks loodusega vahetum kontakt, valmistasid nad talve hakul lindude söödamajasid, mis Saue tammikusse ja lipuväljakule sätitud said.

 

Lapsed vastutasid linnumajade söögiga täitmise eest klassikaupa. Ühel nädalal üks, järgmisel teine klass. Äge oli, kuidas nad nägid, kuidas linnud käisid söömas nende enda sinna pandud seemneid.

 

Saue lindudest lähemalt rääkisin neile aga mina. Olen Sauel pildistanud üle 40 linnuliigi ja selles osas on meil tammikus igati äge elu käimas. Tutvustasin lastele ideed teha Sauel aardejaht, kus aare ei ole mitte põõsa alla peidetud komm, vaid lapsed proovivad ise mobiiltelefoniga siin elavatest lindudest pilte teha.

 

Selline praktiline müttamine looduses annab üksjagu põnevust ja motiveerib lapsi rohkem õue minema. 

 

Tõeliselt äge oli, kuidas suurem osa lapsi sellest ideest täiesti põlema läks. Nüd on vaja veel reeglid läbi mõelda ja miskit auhinnalauda tekitada, mis i-le mõnusalt punkti paneb.

 

Tegevusi on väga mõnusalt toetanud Saue kooli õpetajad, kes lisaks loengutele on palju muud lisainfot andnud.

 

Meie, kes me seda projekti oleme vedanud, ei arva, et lastest ornitoloogid peaks saama. Küll aga tundus meile, et kui meil on niimoodi loodus käe-jala kõrval, on hea seda ära kasutada, meelitamaks lapsi õue tegutsema.

 

Nüüd olekski äge, kui vanemad sellega kaasa tuleks ja leiaks aega lastega koos Sauele „jahile" minna. Kodune innustamine annab kindlasti palju juurde.

 

Paljud vanemad hea meelega ärgitaks lapsi õue või loodusesse minema, aga pole sellist head ideed, mis lapse tegutsema paneb. Ehk see linnujaht on just selline võti, mida on hea ära kasutada. 

 

Kui lastevanematel on huvi, mida saab siin, meie ümbruskonnas lihtsalt lastega teha ja kuidas neid motiveerida loodusesse tulema, olen mõelnud selleteemalise kohtumise teha, kus kogemusi jagada. Hetkel on plaan sedasorti loeng 6. juuni õhtul. Täpsemat infot saavad kõik näha erinevate suhtluskanalite kaudu. Mu eelmisel aastal ideede andmiseks kirjutatud loodusfotodega raamat peaks veel siin-seal ka raamatupoodides müügil olema.

 

Lapsed vastutasid linnumajade söögiga täitmise eest klassikaupa.

 

Lastel käisid külas jahimehed, kellel oli kaasas suur hulk topiseid. Fotod: erakogu

 

Aivo Oblikas