Ääsmäel on rahvatantsu õpitud ja õpetatud 30 aastat järjepanu. Tundub, et lisaks tantsutunnetusele on õpetaja Piret Kunts süstinud oma õpilastesse ka tubli annuse respekti Eesti ajaloo ja pärimuse vastu.

Ega Piret ei ole kokku löönud, mitu õpilast tal selle kolme dekaadi jooksul Ääsmäel olnud on. Fakt on see, et täna käivad tema juures tunnis juba esimeste õpilaste järeltulijad. Mingil ajal on Ääsmäe koolis lausa „soovituslikult kohustuslik" osaleda rahvatantsus, aga päris kooliprogrammi see siiski ei jõudnud. „Ma usun küll, et kui tantsuinimeste seas öelda Ääsmäe, siis ikka noogutatakse teadvalt," loodab Piret, et tööd on tehtud ja maine on olemas.

Ja ega siis ainult koolilapsed tantsi. Koos käivad ka neidude-, nais- ja segarühm. Mõnel aastal on huvilisi rohkem, teisel vähem ja nagu ikka, on poiste ja meeste ikaldus. Pole neid väga. Seegi käib lainetena.

Vallalehe toimetajaga olid kohtuma jõudnud peamiselt neiduderühma tantsijad. See seltskond koosneb kaunis kirglikest noortest naistest. Viis, mismoodi nad räägivad ühtsustundest tantsupidudel või sellest, kuidas rahvarõivas paneb iseenesest selga sirutama ja naeratama, tõmbab kuulajal kohati kananaha ihule. Kas tõesti sellise maailmapildiga noored inimesed? Kuidas üldse räägitakse mingitest lumehelbekestest ja kadunud nutipõlvkonnast?

Mitte et neil ei ole nutitelefoni, on ikka. Mõnel on isegi roosaks värvitud juuksed, teisel kulmurõngas, kolmandal pikad sinised küüned. Ei ole sugugi nii, et kui tantsid rahvatantsu, siis oled kuidagi selline „teistmoodi". Aga kui on esinemine ja rahvariie seljas, siis igasugu ehtimised jäävad ära. See on vaikiv kokkulepe, et triibuseeliku ja pastelde juurde silmatorkavad aksessuaarid ei lähe.

Treening, kuuluvus, osa identiteedist

Aga üks asi, mis nende neidude juures teistmoodi on, on nende pühendunud suhe rahvatantsumaailmaga. Enamus on sellega tegelenud pisikesest peale, paljudel on kodus vanemad või õed-vennad, kes on olnud või on tänagi sellega seotud.

Anettel näiteks on isa omal ajal kõvasti tantsinud. „Meil on kõik perekondlikud üritused koos tantsuga," märgib neiu ja kirjeldab, kui lahe on isaga koos neil pidudel tantsida. Kui on mõni suurem tantsupidu või esinemine ja isa on vaatama tulnud, siis laseb tütar papsil alati rahvariide vöö ümber piha panna, selline traditsioon juba.

Lisanne toonitab, et rahvariietega on üldse selline asi, et need annavad kandjale väärikuse ja teadmise, et kultuur ja traditsioonid on olulised ja väärt hoidmist. „Jaa, ma täiesti siiralt mõtlen nii," vastab Lisanne kahtlevale küsimusele, kas see on nüüd asi, mida justkui peab ütlema või tulebki see sügavalt sisimast. Talle sekundeerib Egne: „Kui mul on seelik seljas, siis ma tunnen, nagu ma suudaksin kõike!"

Lisannel tantsivad ka tema õed, Violettel ema ja õde. Nii on loomulik, et koduski on viimane trenn või uued sammud jutuks. Violette toonitab, et rahvatants annab väga korraliku koormuse ja on täitsa vabalt võrdne iga teise sportliku treeninguga. Egne jaoks on rahvatants elustiil, osa tema identiteedist ja midagi, milleta ta elada enam ei oskaks. „Mulle annab tants enesekindluse," ütleb ta veendunult.

Lisanne näiteks tegi vahepeal aasta pausi ja tuli siis tagasi. „Nende inimeste pärast ikka," selgitab ta. Neiud on aastate jooksul kokku kasvanud. Proovisaalis, esinemistel, üle ilma festivalidel (kaugeim punkt on Kanada) käies on koos veedetud tuhandeid tunde ja läbi elatud sadu erinevaid tundeid.

Vinged emotsioonid pidudelt

Anette räägib, kuidas tantsupidude proovipäevadel ollakse väsinud ja on parasjagu tüütu, kuidas mööda staadionit ringi jooksmine vaheldub igavate ootamispausidega ja päeva peale loevad nutiseadmed kokku 30 000 sammu.

„Aga kui tuleb lõpuks peopäev, siis sa ei tunne oma jalgu, sa hõljud!" muutub neiu isegi pisut luuleliseks. Egne lisab, et temal on tihtilugu platsil tunne, et kõik pealtvaatajad jälgivad just teda. Mis sest, et ümberringi on veel sadu tantsijaid. Ja see olla väga võimas emotsioon. Grete leiab, et see tunne, kui oled end ribadeks tantsinud, on midagi, mida ei olegi võimalik sõnadesse panna.

Karolin, kes on neiduderühmas alles esimest aastat ja pundi noorim, vaatab imetledes oma rühmakaaslasi. „Ma nii ootan, et saaksin ka kõike seda tunda!" õhkab tüdruk. Temavanuste seas ei moodustunud sellist tugevad gruppi ja tal pole olnud siiamaani õnne nii võimsaid emotsioone kogeda.

Elis ja Viktoria on 5.-7. klassi tütarlaste rühmast ja kuulavad suuremaid vaikselt, aga huviga. Nende jaoks on tantsutrenn pigem selline vaba aja sisustamise viis. Käivad tantsimas ära ja lähevad teevad siis veel kergejõustikutrenni pealegi.

Kui suuremad ütlevad, et rahvatantsuga tegelemine pälvib tavaliselt sõprade-tuttavate tunnustuse, siis väiksematel suhtuvad koolikaaslased sellesse pigem üleolevalt. „Mulle on küll öeldud, et nii äge, kui uute tuttavatega hobid jutuks tulevad," kinnitab Grete. Tihti küsitakse isegi pilte näha ja salvestusi vaadata.

Lisaks on Ääsmäel ka naisrühm, kuhu kuulub palju lapsevanemaid, aga ka ports kohaliku kooli õpetajaid. Näiteks Urmi, kes liitus hiljuti Ääsmäe pedagoogide seltskonnaga, tundis end esiti natuke võõrana ja otsustas siis ühineda rahvatantsupundiga. Ta on nüüd palju omamaks saanud. Muide, õhtustesse trennidesse sõidab Urmi suisa teisest valla otsast Vatslast. „Naised on mul üliemotsionaalsed, aga samas ka väga kohusetundlikud ja suudavad end alati kokku võtta, kui olukord nõuab," iseloomustab Piret.

Segarühm, hellitusnimega Segased on rühmadest noorim, nad käivad koos alles kolmandat aastat. Ka selles on peamiselt kooli lapsevanemad. Segarühma mehed osalevad sel suvel ka IV meeste tantsupeol Rakveres Ääsmäe härraste nime all.

Kokku tuhandeid tantsijad

Piret, kes on Ääsmäel 30 aastat tantsuõpetaja olnud, tõdeb, et kuigi vana hea „Oige ja vasempa" tantsusamme õpetatakse mudilastele täna samamoodi nagu üheksakümnendate alguseski, siis üht- teist on ikka muutunud ka.

„Nüüd on rahvatantsus suur osa lavatantsul ja sammude juures oluline ka loo jutustamise moment," ütleb Piret, kes ise on loonud arvestatava hulga autoritantse, millest üks ka suure tantsupeo kavasse jõudnud. Emotsioon laval, huvitav koreograafia, arusaadav lugu – need on tänapäeval sama tähtsad kui hea kehatöö ja sünkroonis sammud.

Piret ei ole korrapäraselt pidanud päevikut, kus oleks kirjas raportid kuupäeva täpsusega, kus käidi, kes kohal olid, mida tehti. „Sel hooajal on koos Ääsmäe, Riisipere ja Varbola rühmadega mul sadakond õpilast," teeb ta 2022. aasta kohta siiski rehkenduse. Kui nüüd see sada korrutada lihtsalt 30 aastaga, siis on tulemuseks uskumatult suur number.

Piret tunneb rõõmu iga tantsija üle, aga eriti õnnelikuks teeb teda, kui mõni neist valib ka tantsuõpetaja tee. Näiteks kunagine tantsulaps Jane Kuusalu on nüüdseks paberitega tantsuõpetaja ja pole unustanud teed Ääsmäele, olles alati ja igati abiks. Samuti on viimastel aastatel olnud Pireti abiõpetajaks (meeste juhendajaks ja „ peakriitikuks") ta enda tütar Eliisa Epro.

30 aastat… ja täiskäik edasi

2021/22. hooaja üheks tippväljundiks saab olema kindlasti osalemine naiste tantsupeol Jõgeval, kuhu Ääsmäelt jõudis neli rühma. „Küsisin 2.-4. klassi lastelt, mida kodused ütlesid, kui teatasite, et suurele naiste peole pääsesite. Üks väike tüdruk vastas, et ema oli väga õnnelik. Ema on endine tantsulaps. Vaat see on tantsuõpetaja õnn!" läheb Piret emotsionaalseks.

Juubelipidustused lükkuvad pigem sügisesse, enne tahavad tantsijad valmis saada Pireti autoritantsudega filmi, mida otsapidi juba aasta tagasi tegema hakati.

„Oleme filminud neidusid Saaremaal ja lapsi Kloogal, naisi Võrumaal ja Järvamaal. Mais on ees mõned kodusaali klipid ja naiste-memmede võtted Saaremaal ja Abrukal," kirjeldab Piret plaane. Eelolevasse suvesse mahuvad ka Võru Folk ja Märjamaa Folk.

2023. aastal on tulemas XIII noorte tantsupidu „Sillad", 2025. aastal järgmine üldtantsupidu.

 

''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''

III Eesti naiste tantsupidu „PereLugu" toimub 12. juunil Jõgeval

Saue vallast osaleb seal üksteist rühma:

• Ääsmäe naisrühm                                                                      Piret Kunts
• Ääsmäe neiduderühm                                                               Piret Kunts
• Ääsmäe tüdrukuterühm Tantsutrollikesed I ja II                 Piret Kunts
• Riisipere vanaemad                                                                   Piret Kunts
• Riisipere naisrühm Roosi I                                                         Ulvi Mägi
• Riisipere naisrühm Roosi II                                                        Mare Rebane
• Turba Haspel vanaemad                                                            Mari Tomp
• Turba naisrühm Tantsupisik                                                     Anneli Villenthal
• Kernu memmed                                                                          Marju Teekivi
• Saue Simmajad naisrühm                                                         Ulvi Mägi

Eesti naiste tantsupidusid on peetud 2011. aastast. Esimene pidu kandis pealkirja „NaiseLugu" (2011), teine „MeheLugu" (2016), 2022. aastal toimuva III peo teema on „PereLugu".