« Tagasi

Müüdimurdjad noortekeskusest otsisid ja leidsid

Novembri lõpp 2021. On õhtu ja pime. Oleme Mukri rabas. Õues on külmakraadid, tuul puhub, lumi on maas. Sätime ennast magama.
 
Telke kaasas ei ole. Magame õues. Kolm tüdrukut, neli poissi, noortekeskuse juhataja Kristi, et oleks esindatud optimistlik naishing, ja noorsootöötaja Üllar, et tegevus oleks kontrolli all ja optimism põhjendatud.
 
See on noorteprojekt „Müüdimurdjad". Otsime vastust küsimusele, kas noortekeskuse tegevustes on olemas hariduslik õppimise moment.
 
Tegevused olid erinevad. Toimus kolm rabamatka: Mukri, Sõõriksoo ja Kodru raba laudteel. Planeerisime tegevusi ja õppisime matkavarustust kasutama, koos koostasime menüü, ostsime toidud ja tegime süüa.
 
I õppetund – õpi nägema homsest kaugemale
Projekti kirjutamise ajal oli õues soe. Tegevused algasid novembri keskel.
 
Esimene ööbimine oli Pakri tuletorni juures jahedates suvistes kämpingumajades. Nii oligi planeeritud. See oli leebe sissejuhatus, et saada kogemus, tutvuda varustusega ja minna ööbima ilma telgita Mukri vaatetorni.
 
Reaalsus jõudis kohale, et peamegi minema külma kätte ööbima, me olime seda lubanud. Õnneks me olime selleks valmis. Ühendasime kaks magamiskotti üheks suureks ja mitmekesi oma magamiskotiga suure koti sisse. Hommikul ütlesid tüdrukud, et oli soojem kui kämpingus, ainult lumi sadas näkku.
 
II õppetund – ole julge ja ütle, mida sa oskad
See julgustab teisi oma oskusi avaldama. Areng oli lihtsamast keerulisema suunas. Esimesel ööbimisel kõik ainult sõid, teiseks ööbimiseks küpsetas Tessa šokolaadiküpsiseid, Sebastian tampis lihaviile pehmeks ja ülejäänud aitasid koristada.
 
Kolmas ööbimine oli Simisalu loodusmajas. Seal lubas Leela torti teha. See oli julge ja riskantne lubamine: võõras köök, võõras pliit ja tundmatud köögitarbed.
 
Võtsime Simisalusse kaasa kahe tordi jagu materjali. Sujuvalt leidis igaüks endale ülesande. Tordi tegemiseks oli vaja vahustada, sulatada, segada, kokku pressida, kaunistada ja köök puhtaks teha. Kõik toimis sunduseta.
 
III õppetund – väga palju oleneb meist endist
Huvitav on nendel, kes on nõus pingutama. Kui on huvi, siis on huvitav. Algne grupi koosseis - seitse tüdrukut ja üks poiss - oli pidevas muutuses. Nagu elus ikka.
 
Mõnel olid samaks ajaks teised plaanid, keegi tegi kaasa pool programmi, mõni oli valmis kohe liituma. Iga osaleja täitis tähtsat rolli.
 
Tänan teid: Lysette – idee; Bianca ja Eva – aktiivsed organiseerijad; Tessa ja Lela Mia – julged toiduvalmistajad; Sebastian - abivalmis ja alati heas tujus; Gloria – kriitiline, aga aus; noorsootöötaja Maris – fotograaf ja varustuse transportija; juhataja Kristi – Hunt Kriimsilma 9 ametit. Väiksemas mahus osalesid projektis Hanna Ly, Kristjan Mario, Jaan-Joosep, Kaimar ja Mairo.
 
Projekti toetasid Haridus- ja Noorteamet, Saue Vallavalitsus ning Saue Noortekeskus.
 
Õige vastus küsimusele on: „Jah, noortekeskuses on targemaks saamise võimalus olemas."
 
Mõned müüdimurdjad on juba nõus merejääl ööbima. Selleks on vaja tugevat telki, jääpuure, köit ja abinööri ja palju-palju tahtmist.
 
Üllar Põld
noorsootöötaja
 
Projekti kirjutamise ajal oli õues soe. Tegevused algasid novembri keskel.
 
Oleme Mukri rabas. Õues on külmakraadid, tuul puhub, lumi on maas. Sätime ennast magama. Telke kaasas ei ole.
 
Tordi tegemiseks oli vaja vahustada, sulatada, segada, kokku pressida, kaunistada ja köök puhtaks teha. Kõik toimis sunduseta.
 
Süüa tahaks. Oodates hakkab külm. Liigutades oleks soojem, aga me oskame viisakalt kannatada ka. Fotod: Saue Noortekeskus