« Tagasi
Miks peaks või võiks noored kohaliku elu korraldamises kaasa rääkima?
Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika osakonna uuringust selgub, et keskmine volinik kohaliku omavalitsuse volikogus on kõrgharitud keskealine mees.
Teisalt on teada, et mida mitmekesisem on kollektiiv – on mehi, on naisi, on noori, on vanu -, seda konkurentsivõimelisem ta on, seda paremini suudab mõista ümbritseva keskkonna erinevaid tahke ja langetada õigeid otsuseid.
Vallaleht uuris kahelt meie valla noorelt mehelt, kes möödunud sügisel kõige nooremana Saue Vallavolikokku kandideerisid, miks võiks või peaks noored kohaliku elu korraldamises kaasa rääkima.
Ats Marek Tender, kultuuri- ja noorsootöökomisjoni liige
Ats on sünnist saati elanud Saue linnas ja lõpetab hetkel 12. klassi Saue Gümnaasiumis. Lisaks koolile ja komisjonile juhendab ta neljandat aastat Sauel robootikaringe ning töötab müügi ja klienditoe alal idufirmas CostPocket. Hobideks on muusika ja ujumine.
Ats ütleb, et poolteist aastat tagasi polnud ta veel seda valdkonda puutunud, kuid siis vaatas, et on järgmiste valimiste jaoks täpselt vajalikus vanuses. Parteipoliitikasse ta veel suunduda ei soovinud ja mõtles, et oleks päris tore, kui esindajate hulgas oleks ka mõni noor ja vallatu.
„Pidasin oma kogemusi kasulikeks ja tundub, et toetajaid leidus! Pärast valimisi pakuti mulle kohta kultuuri- ja noorsootöökomisjonis, mille vastavalt oma varasemale tööle meeleldi vastu võtsin," räägib Ats, kuidas ta kohalikku poliitikasse jõudis.
Ats arvab, et tänu komisjoni töös osalemisele tunneb ta kindlasti paremini valla üldist olukorda ja käimasolevaid tegevusi.
Lisaks on ta lähemalt seotud avaliku sektori töö ja korraldusega, mida ta arvatavasti muidu ei oleks. „Ma ei tea eriti palju inimesi, kes loeks läbi volikogu määruseid ja vallavalitsuse korraldusi, kui nad pole sellega ise seotud," möönab Ats ja lisab, et volikogus ja komisjonis on paratamatult iga inimese panus tema enda teha, mistõttu proovib ta end võimalikult palju toimuvaga kursis hoida ja juurde õppida.
Atsi sõnul hoiavad noored harilikult ikka endamisi. Ta arvab, et meie spetsialistid oskavad hästi haridust ja noorsugu juhtida, aga pisemad detailid on teada vaid noortel endil ja nende arvamus on oluline. Tegu ei pea olema isegi poliitikas kaasa löömisega. Piisab, kui osaleda näiteks avalikel sündmustel ja arutlustel või liituda kooli õpilasesinduse tegemistega.
Kui noorel tekkis või tekib huvi, kohalikus elus kaasa rääkida, arvab Ats, et kõigepealt ongi väga hea alguspunkt oma kooli õpilasesindus.
„Sealt edasi tuleb vaid mõelda, kuhu sinu mõtted võiksid jõuda. Komisjoni? Volikokku? Pigem lihtsalt arutlemiseks? Selleks on vallal olemas oma äpp ja sotsiaalmeedias mitmeid gruppe. Aga usu mind - arvamusi saab avaldada igal pool," kutsub Ats noori omi mõtteid välja ütlema.
Gümnaasiumi lõpetav Ats ei rutta tulevikuplaanide tegemisega, vaid jätab selle avatuks erinevatele võimalustele ja siis otsustab parima suuna kasuks.
Lähematel aastatel näeb ta end kindlalt ülikoolis ja ajateenistuses, aga selle aasta üks verstapost on raudselt keskkooli lõpetamine. Aastaid Sauel juba tegutsejana soovib ta samas vaimus jätkata edaspidigi.
Indrek Paljak, volikogu liige ning kultuuri- ja noorsootöökomisjoni aseesimees
19-aastane Indrek Paljak on sündinud Tartus, aga enamiku elust elanud Laagri alevikus. 2013-2017 elas ta Poolas Szczecini linnas, kus õppis rahvusvahelises koolis. 2019. aastal lõpetas ta Laagri Kooli ja on täna Tallinna Reaalkooli abiturient, Reformierakonna Noortekogu avalike suhete sekretär, Saue Vallavolikogu liige ning kultuuri- ja noorsootöökomisjoni aseesimees.
Kodukoha käekäik on Indrekule alati olnud oluline. „Võimalik, et sellele aitas kaasa välismaal elamise periood, mille jooksul tekkis mul koduigatsus," arvab ta.
Ta mäletab, kuidas vaatas 2017. aastal huviga kohalike valimiste tulemusi, et näha, kes on need inimesed, kes hakkavad siinset elu-olu nelja aasta jooksul kujundama.
„Tol ajal ei suutnud ma küll ette kujutada, et ma oleksin neli aastat hiljem nende inimeste seas," meenutab Indrek.
Ta lisab, et neli aastat tagasi kandidaatide nimekirja uurides ei tekkinud tal tunnet, et tal Saue valla noorena oleks võimalik valida esindajat volikokku, kes mõistab just tema vajadusi.
Nii tekkiski Indrekul teadmine, et kui ta ei kandideeri, on noortel keeruline kedagi valida, sest näiteks Laagri-Alliku piirkonnas oli nooruselt järgmine kandidaat juba üle kümne aasta vanem. Reforminoorte kaudu tutvus Indrek mõne Harjumaa noore vallavolinikuga, kellelt sai julgustust kohalikel valimistel kandideerimiseks.
Esimesed kuud volikogus on Indrekul läinud sisseelamiseks, sest volikogu pädevusse kuuluvate teemade ring on lai ja mõnega neist puudus tal varasem kokkupuude.
„Et valimistulemuste kinnitamise edasilükkumise tõttu sai volikogu uus koosseis kokku tulla alles novembri lõpus, oli volikogul tekkinud töövõlg nii eelarve kui muude eelnõude näol. Nüüd on võimalik suunata rohkem tähelepanu enda seatud eesmärkide ja lubaduste täitmisele," räägib Indrek.
Ta ütleb, et volikogu töös osalemine on eelkõige suurendanud silmaringi. Valla ja selle eri piirkondade tundmaõppimine on andnud palju lisateadmisi sellest, kuidas valla eri otstes elu edeneb. Lisaks on tal kujunenud parem arusaam kohaliku omavalitsuse toimimisest.
„Noored on niisamuti huvigrupp, nagu ka noored pered, keskealised või pensionärid, aga kuna poliitika kipub tihtipeale olema suurte elukogemustega inimeste päralt, on keskealised ja eakamad tihtipeale eelisseisus," mõtiskleb Indrek.
Sellegipoolest vajavad ka noored esindatust ja võimalust pakkuda välja ideid, on Indrek kindel, sest iga põlvkonna vaated erinevad ja teistsuguste vaatenurkadega arvestamine võimaldab luua lahendusi, mis arvestavad kõigi, sealhulgas noortega.
Kui pea igas Eesti omavalitsuses on olemas noortevolikogu, mis võimaldab noortel olla kaasatud kohalikku poliitikasse ja teha koostööd vallavolikoguga, on Saue vald kahjuks üks vähestest omavalitsustest, kus noortevolikogu veel pole.
„See ei peaks nii olema, et alles valimistel kandideerimine võimaldab noorel olla kohaliku ellu arendamisse kaasatud," on Indrek kindel ja seepärast on ta eesmärk luua ka Saue valda noortevolikogu, sest vaid nii saab kindel olla, et noortel on olemas platvorm, mille kaudu ideid välja käia.
Kui uurida Indrekult tulevikuplaanide kohta, ütleb ta, et plaanib minna õppima TalTechi infotehnoloogia teaduskonda. Eriala pole ta veel välja valinud.
„Enne volikokku valituks osutumist kaalusin ka õppimist Tartu Ülikoolis, kuid edu kohalikel valimistel oli minu jaoks kaalukeeleks kahe linna ja seeläbi ka kahe ülikooli valimise vahel. Jään Saue valda ja volikokku ka ülikooliõpingute ajaks," lubab Indrek.

Ats arvas, et artiklit võiks ilmestada tegus ja seltskondlik foto, millel ta on oma tiimiga Robotexil.

Indrek Paljaku eesmärk on luua ka Saue valda noortevolikogu. Fotod: erakogu
Sirje Piirsoo