Kaks kuud on kasutusel olnud seade, mille abil inimese aju stimuleeritakse nõrga elektrilise vooluga. Psühhiaatrias on see kasutusel olnud aastaid, aga perearstikabinettidesse seni veel pole jõudnud.

Laagri perearstikeskuse patsiendid võivad olla uhked ja rahul, neid esmatasandi tervisekeskuseid, kus oleks tööl vaimse tervise õde, kliiniline psühholoog ja vaimse tervise ravimisel kasutusel ka teised teaduspõhised meetodid lisaks tabletiravile ja teraapiale, pole Eestis kuigi palju.

Sedasama protseduuri, mille nimi on transkraniaalne alalisvoolu stimulatsioon, pakutakse täna veel vähestes perearstikeskuses. Kui 2022. aasta suvel lisati see teenus Haigekassa poolt perearstidele hüvitatavate teenuste hulka, otsustasid Laagri meedikud, et seade tuleb kindlasti oma patsientidele kättesaadavaks teha. Erameditsiinis on see muidugi juba varasemalt olemas olnud. Kiire otsing internetis ütleb, et ravikuur koos konsultatsioonidega võib maksta ca 600 eurot, Laagri perearstikeskuse patsientidele on see tasuta.

Transkraniaalne alalisvoolu stimulatsioon on depressiooni ravimeetod, mis põhineb peaaju stimulatsioonil nõrga elektrilise vooluga. Vaimse tervise õde Mirjam Vilt ütleb, et paar patsienti on küll esiti ehmatanud sellise kirjelduse peale, ilmselt võivad meenuda kusagilt nähtud krampravi kaadrid, kus inimesed voodil väänlevad ja karjuvad.

„See protseduur on ikka hoopis midagi muud. Uuringute kinnitusel väga ohutu ja valu ei tekita," võtab spetsialist hirmud maha. Seda soovitatakse lausa patsientidele, kelle puhul ei ole ravimite kasutamine soovitatav (rasedad, imetavad emad) või kes kõrvaltoimete tõttu ei talu ravimeid.

Ajus tasakaal paika

Taust on meetodil see, et paljusid neuroloogilisi haigusi ja psüühikahäireid põhjendatakse  ajutalitluse häirega konkreetses ajupiirkonnas. Nõrga elektriga mõjutamisel on võimalik tugevdada või nõrgendada rakkudevahelist suhtlust ning leevendada vaevuseid.

Inimene on protseduuri ajal täitsa ärkvel, istub lihtsalt toolil, talle pannakse pähe mütsike, mille alla asetatakse käsnad elektroodidega. Madala tugevusega vool läbib kahte elektroodi, mõjutades peaaju elektrilist aktiivsust, ravi on valutu ega põhjusta teadvusekadu. „Patsient võib sel ajal vestelda, lugeda, telefoniga internetis surfata, ainult kõrva äärde ei tohi telefoni panna," ütleb Mirjam.

Kestab see umbes pool tundi, aga Mirjami kinnitusel ei ole kasu, kui käia vaid paar korda. Üldjuhul on ikka vajalik ravikuur, muidu ei ole mõtet tulemusi oodata. Püsivaid kõrvaltoimeid ei ole, protseduuri vältel võib ilmneda sügelust, surinat või torkimistunnet, kuid see kaob kiirelt ravi lõppemisel.  Protseduuri näidustusteks on depressioon, krooniline valu ja tinnitus. Kliinilistest sümptomitest on tõendust leidnud efektiivsus nii tähelepanuvõime parandamisel kui ka impulsiivsuse vähendamisel.

Mirjam rõhutab, et tegemist ei ole siiski mugavustoote või spaa alternatiivina. Eelduseks on ikka perearsti hinnang, niisama ennetustegevuseks seda teenust ei saa. Enne ja peale ravikuuri täidab patsient ka ära emotsionaalse enesetunde küsimustiku, see võimaldav mõõta ravi tulemuslikkust.

Spetsialistidele järjekorrad

Vaimse tervise vaevustest domineerivad Mirjami hinnangul meeleolu alanemised, lootusetus tuleviku osas, huvipuudus, paanikahood. Muidugi saab psüühikaprobleemide puhul lisaks elektriravile kasutada ka teraapiat ja tablettravi või nende kombineerimist. Vaimse tervise õe juurde ei pea isegi minema läbi perearsti. Keskusesse helistades tuleks oma mure ära kirjeldada ja saab otse vastuvõtule. Alaealistel ei ole vanema luba vaja.

Tõsi, vaimse tervise õde kaardistab sümptomeid, teeb selgeks kui kaua need on kestnud, kui tõsised need on, aga kui on vaja tablettravi, siis suunatakse patsient perearsti juurde. Vaimse tervise õde retsepte välja ei kirjuta. Teraapiat saab majas pakkuda kliiniline psühholoog, aga paraku saab tema vastuvõtule sarnaselt Mirjamile, ooteajaga. Kohe täna ja praegu vabu aegu ei ole, nii nagu kahjuks igal pool mujal Eestis.

Aga Mirjami sõnul on hea see, et inimesed on selles valdkonnas küllalt teadlikud, valehäbi jääb järjest vähemaks. Osatakse abi otsida, julgetakse tunnistada, kui läheb raskeks. Võibolla vanemal generatsioonil on väike võõristus ja tabu maik juures, aga vaimse tervise murega patsiendil ei ole mingit kindlat stereotüüpi. Selle eest ei ole kaitstud mitte keegi.