Kui ajakirjanik koolimajja jõuab, on parasjagu nooremate klasside söögivaheaeg. Pakutakse rassolnikut sealihaga ja riisivahtu moosiga.

Neljapäeval on Möldre haridusmajas ja ka kõikides teistes supi päev. Süsteem on nii, et kolmel päeval nädalas on praad, kahel supp ja magustoit. Lisaks on puu- ja juurviljad, leib, piim, keefir.

Kaussi jõudvad supi kogused näivad kaunis kasinad. Vast kaks-kolm lusikatäit ja seegi pigem selge leem, kui tummisem supikraam. Maja administraator Irja ütleb, et külaline oleks võinud tulla päev varem, siis pakuti lõhevormi, mis olla olnud imemaitsev ja mida söödi innukamalt. Suppidega lapsed nii heas kontaktis ei ole. Tõsi, punased versioonid, näiteks borš, lähevad kaubaks paremini kui teist tooni.

Küll aga võetakse pihku ja taldrikuservadesse isuga värskemat kraami. Kolmandike Robini ja Arno lemmikud on just õunad. „Päris" söökidest eelistab Robin makarone ja Arno borši. Üldiselt on koolisöökla toidud nende sõnul „normaalsed".  

„Sellised tavalised toidud, pole olnud nii, et üldse ei maitse," leiab Arno. Tõsi, tänast suppi poisid ei söönud, otsustasid, et ei taha ja valisid selle asemel õuemineku. Maha on tulnud novembrikuu esimene lumi ja see tundub tähtsam kui söömine.

See, kuidas võidelda toidu raiskamisega, on poistel selge. Tuleb tõsta taldrikule pigem vähem kui rohkem. „Alati saab ju teise portsu juurde võtta. Ükskord käisime klassiga vabaõhumuuseumis ja kui tulime tagasi, siis ma võtsin kolm taldrikutäit kohe. Aga kõik sõin ära," ütleb Arno.

80% toidukaost õpilaste taldrikutelt

Daily ja Stockholmi Keskonnainstituudi Tallinna keskuse uuringust on selgunud, et Eesti koolide ja lasteaedade sööklates visatakse aastas ära 1900 tonni ehk pea 95 autokoormatäit kvaliteetset toitu. Valdav osa sellest ehk 80% toidukaost tuleb siiski just õpilaste taldrikutelt.

„Tihtipeale söövad lapsed silmadega rohkem, kui nad tegelikult ära jõuavad süüa. Ehk siis tõstetakse endale liiga suur portsjon.  Meie eesmärk oli kampaania raames teha õpilaste seas teavitustööd," selgitas Daily müügi- ja turundusjuht Tiiu Endrikson. Ta usub, et kui õpilased ja personal näevad pidevalt äravisatud toidu koguseid, tekib automaatselt sportlik hasart kaalunumber väiksemaks saada.

Toiduvalikute rohkus seotud ülejäägi kogusega

Lisaks õpilaste taldrikutelt äravisatavale toidule tekib ülejääke ka köögis. „Mida suurem on hankes seatud valiku rohkus, seda suurem on ka äravisatud toidu kogus. Näiteks Tallinna hanke tingimused näevad paljudes koolides ette, et koolisööklas peab kuni viimase sööjani olema letis neli erinevat praadi, kolm sooja lisandit ja neli salatit," lisas ettevõtte juht Aaro Lode.

Kui koolilõuna menüüs oleks valikus üks põhiroog, neli salatit ja kaks sooja lisandit, oleks planeerimine teenusepakkujale lihtne, laiema valikuga ei suuda kokad ette ennustada, mida ja kui palju õpilased söövad.

Vahed mitmekordsed

Toidu raiskamise vähendamiseks käivitas Eesti suurim koolitoitlustaja Daily võistluse, kus selgitati välja kõige vähem toitu raiskav koolisöökla. 14.-18.novembrini jälgiti ligi 70 Daily koolisööklas üle Eesti tekkinud toidujäätmete kogust. Ära visatud toidukogused kaaluti iga päeva lõpus üle ja info kanti avalikult koolisööklas olevasse tabelisse.

70 kooli seas oli kõige tublim Tallinna prantsuse lütseum, kus keskmiselt visatakse toitu ära õpilase kohta 6 grammi päevas. Saue vallast osalesid kõik koolid, kõige vähem visati õpilase kohta ära toidujäätmeid Saue riigigümnaasiumis (11 grammi).

 

 

 

 

	Nädala jooksul ära visatud toidu kogus	Ära visatud toidu kogus õpilaste kohta päevas
Saue riigigümnaasium	16,9	11
Saue kool	78,9	16
Turba kool	10	16,5
Laagri kool	86	19
Ruila kool	16,1	20
Veskimöldre haridusmaja	34	24
Kernu põhikool	3,9	26
Nissi põhikool	26,9	33

 

 

 

 

.