Pääsküla jõe puhastamise käigus avastati ka kobraste laastamistöö
Pääsküla jõe puhastamise käigus avastati ka kobraste laastamistöö
Saue ja Saku vallad ning Tallinn teevad sel sügisel koostööd ja puhastavad Pääsküla jõe Pääsküla raba suudmest kuni Möldre paisuni. Tööde käigus leiti ka kobraste kommuun, kes on osades kohtades teinud korraliku lageraie.
Laagri aleviku keskel looklevat Pääsküla jõhe puhastatakse üle paari aasta. Kuigi tõsimeelsed looduskaitsjad seda heaks ei kiidaks, siis esteetilisel kaalutlustel seda siiski tehakse ja vallamaja keskkonnaspetsialist Birgit Panksepp peab seda ka põhjendatuks. „Selgi suvel jõgi õitses pikalt ja ma sain mitu kõnet elanikelt, et jõgi on taimi täis, et kas me enam ei puhastagi?" vahendab Panksepp laagrikate muret.
Kesk konnaspetsialist leiab, et kuna tegemist on alevikus pigem esteetilist väärtust omava veekoguga, siis tuleb hoolitseda selle eest inimese käega, mitte oodata looduse isereguleerimist. Kui taimi välja ei võta, muutub vesi üha läbipaistmatumaks ja jõgi hakkab pikema aja peale päris kinni kasvama.
Suvel on veetase liiga madal puhastamiseks, sellepärast alustatigi alles sügisel. Naaberomavalitsused tegid koostööd – kõigepealt puhastas Saku vald ära jõe oma territooriumil, siis Tallinn ja lõpuks Saue.
„Saue valla osa algas Kaselaane elurajooni kõige kaugemast otsast, nüüd on järg jõudmas teisele poole Pärnu maanteed ja siin puhastame kuni Möldre paisuni," selgitab Panksepp.
Kaselaane elupiirkonnas said niidetud ka kaldad ja välja tõstetud jões hulpivad puud. Neid puid kipuvad langetama koprad, keda sel aastal on jõe ääres elutsemas üsna arvukalt. Panksepa sõnul on need loomad tublisti pahandust teinud ja nende arvukust peab jahimeeste abil vähendama. Kobras on väikeuluk ja neile võib jahti pidada, aga tiheasustuses ei ole see relvadega siiski võimalik. „Siin saame ainult püünistega seda teha," nendib keskkonnaspetsialist.
See tähendab, et sügisestel jõeäärsetel koerajalutajatel palub ta olla tähelepanelik, hoida lemmikud ikka rihma otsas, sest muidu võib juhtuda, et loom langeb ise püünisesse kobraste asemel.
Kolme omavalitsuse koostöös on mõlgutatud mõtteid, et ehk teha tulevikus kambas ka Pääsküla jõe põhja puhastus. Praegu on kohati selline olukord, et sisse astudes vajuks puusani muda sisse. „Kui meie Saue vallas selle projekti üksi ära teeksime, siis oleks sellest kasu ehk viieks aastaks, kui kõik koos pikema jupi, siis poole kauemaks," teab spetsialist