Rahandusministeerium avalikustas 20. juunil kohalike omavalitsuste 2022. aasta teenustasemete tulemused. Erinevates kategooriates paistavad üldjuhul positiivsemalt silma suuremad linnad ja vallad, ent teiste seas on ka väiksemaid omavalitsusi, kes ühes või teises valdkonnas väga heal tasemel teenuseid pakuvad. 

 „Usun, et kõik omavalitsused annavad endast parima oma elanikele heade avalike teenuste pakkumiseks, ent on neid, kes tulevad esile kohe eriti heade tulemustega," ütles regionaalminister Madis Kallas.

Rahandusministeerium on alates 2020. aastast mõõtnud omavalitsuste pakutavate teenuste kvaliteeti ja avaldanud tulemused veebilehel Minuomavalitsus.ee. Minister Madis Kallase sõnul soovitakse niiviisi kaasa aidata omavalitsuste ühtlasemale arengule, aidates neil olla üksteisele headeks eeskujudeks ja inspiratsiooniks. "Ennekõike tahame silmapaistvate tulemustega omavalitsusi tunnustada ja aidata kaasa parimate praktikate jagamisele," selgitas regionaalminister Kallas.   

Hindamiseks vajalikke andmeid on kogutud riiklikest registritest ja riigiasutuste andmebaasidest, kohalikelt omavalitsustelt ja elanike rahulolu uuringutest.

Portaali andmeid uuendatakse igal aastal aastase tagasivaatega.

Kui algselt mõõdeti omavalitsuste tööd 16 valdkonnas, siis eelmisel aastal lisandusid kaks uut valdkonda: keskkond ja kliima ning ligipääsetavus. Sel aastal tuli uue valdkonnana juurde ettevõtluskeskkond ning senine valitsemise valdkond jagunes kaheks: üldjuhtimine ja avatud valitsemine.

Tulemuste puhul on seekord silmapaistvamaid valdu-linnu esile tõstetud kolmes kategoorias: parimad võimaluste kasutajad, avatud valitsemisega omavalitsused ja kõrgeima elanike rahuloluga omavalitsused.  

Võimaluste kasutajate kategoorias paistavad teiste seast silma Keila linn ja Väike-Maarja vald. „On hea meel näha, et vaatamata väga keerulisele majanduslikule olukorrale omavalitsustes ning ka ootamatustele, millega on viimastel aastatel rinda pistetud, on need kaks omavalitsust leidnud viise, kuidas leida ja luua uusi võimalusi ning neid ka teostada," kommenteeris Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid. Ta rõhutas, et kindlasti ei tohi teenustasemete tulemusi käsitleda omavalitsustevahelise mõõduvõtmisena, sest endiselt on valdkondi, milles ei olegi praktiliselt võimalik linnasid ja valdasid omavahel võrrelda.

Avatud omavalitsuse tiitli pälvisid Saue vald ja teist aastat järjest Tartu linn. Nimetatud omavalitsused said tiitli, kuna nad saavutasid Minuomavalitsuse avatud valitsemise valdkonnas teistest kõrgema taseme. 

„Keerulistel aegadel ja olukorras, kus otsustamine keskvõimu tasandil on patiseisus ning avatud valitsemine pausil, on omavalitsuste roll avatud ja kaasava valitsemise edendamisel veelgi olulisem," tõdes E-riigi Akadeemia e-demokraatia programmi direktor Kristina Reinsalu. „Inimesed vajavad ausat ja selget kommunikatsiooni, arvamuste ja ideede ärakuulamist; võimalusel nendega arvestamist ning lõplike otsuste põhjendamist. Omavalitsused, kus seda tehakse, võidavad palju. Esiteks on nii tehtud otsused sisult paremad, sest arvestavad erinevate inimeste huvidega. Teiseks suureneb inimeste usaldus ja valmidus panustada. Lisaks on suurem tõenäosus, et inimesed lepivad ka väga keeruliste otsustega, mis on kriisidega toimetulekul eriti oluline".

Kolmanda kategooriana tunnustati sel korral omavalitsusi eelmise aasta sügisel toimunud elanike rahulolu uuringu tulemuste alusel. Teistest peajagu kõrgemate rahulolu tulemustega paistis silma Muhu vald. Lisaks olid oma omavalitsuse pakutavate teenustega väga rahul Saue valla elanikud. "Heast koostööst ja kaasamisest võidavad nii elanikud kui ka omavalitsus, sest koostöös kujundatud teenustega ja koos langetatud otsustega on elanikud ka rohkem rahul," tunnustas Vabaühenduste Liidu juht Kai Klandorf. "Elanike kiitus on olulisim kiitus."

Fotol: Tunnustatud omavalitsuste esindajad. Vasakult teine Saue abivallavanem Riho Johanson ja paremalt teine Keila linna pressiesindaja Valdur Vacht. Foto: Rahandusministeerium

Rahandusministeerium