Laagri inimesed lähemal ja kaugemal võisid 23. mai hommikul kuulda tempokat rahvamuusikat ja lastelaule. Tuhatkond häält laulis muuhulgas: „Siis jääb küla kuulamaie, valda tõuseb vaatamaie...".

Laagri kooli staadionil oli juba traditsiooniks saanud igakevadine Saue valla lasteaedade rahvatantsupidu. Üks vahva üritus, mis ühendab kogukonda ja edendab pärimuskultuuri.

Peol osales 12 lasteaeda üle valla: Ruila põhikooli Laitse lasteaed Kirsiaed, Kernu lasteaed, Saue lasteaed Midrimaa, Riisipere lasteaed, Turba kooli lasteaed, RaM lasteaed, Ääsmäe lasteaed, Tuleviku lasteaed, Nõlvaku lasteaed, Veskitammi lasteaed, Veskitammi lasteaia Möldre maja, Kotka lasteaed ja Laagri lasteaed.

Kokku võttis tantsupeost osa lausa 50 rühma ja ligi 1000 last.

Peo peakorraldaja, Laagri lasteaia õppealajuhataja Birgit Sipelgas ning idee autor, tantsuõpetaja ja pärismuskultuuri edendaja Mari Tomp on aastate jooksul lihvinud tantsupeo toimima nagu kellavärgi.

Igal tasandil osalejad teavad, millal, kus, kellega, mida ja miks tehakse. Tehnilise korralduse eest vastutas Tiit Tomp ja muusikalise teeninduse juht oli Kaupo Uibo.

Oluline oli ka tihe koostöö valla lasteaedade muusikaõpetajatega, kes muusikatundides lastele tantsud selgeks õpetasid.

Tantsupeo kava on lasteaedade jaoks ühine, tantsude raskusaste erinev ja vanusegrupile sobiv. Eesmärk ei ole pelgalt esinemine, vaid osasaamine peol tekkivast ühtsustundest ja koos tegutsemise rõõm.

Muljeid jagavad rahvatantsupeo ühed nooremad osalejad, 3-4-aastased lapsed Laagri lasteaia Urvalindude, Pöialpoiste ja Rähnide rühmast.

Kus tantsupidu toimus?

Luisa (3-aastane): Selle nimi on laulu-tantsu koht.

Matthias (3): Jalgpallistaadionil.

Lily (4): Laagri kooli juures.

Kuidas te lasteaiast Laagri kooli staadionile läksite?

Rihart (4): Noh, me hakkasime rivis lasteaiast kõndima. Oli ikka pikk tee, aga ei olnud raske käia. Ma hoidsin Ronil käest kinni.

Roosi (3): Minu meelest ei olnud pikk tee.

Hans Joosep (4): Jah, me olime kõik rivis, et siis keegi ei lähe mööda. Autod ja bussid piibitasid, kui nad sõitsid tänaval meist mööda. Ja inimesed lehvitasid, kes tee ääres seisid ja kes autos olid ja kes bussis olid. See oli äge. Aga lõpuks oli mu jalgadel juba väsimus.

Aaron (4): Staadion on lasteaia juurest üle silla ja me kõndisime sealt üle ja siis veel autoteest üle.

Lily: Rivis oli ilus kõndida.

Missugused riided teil seljas olid?

Luisa: Tantsupeoriided – triibulised. Ma olin selle kleidiga nii ilus. Ja õpetajatel olid ka nii ilusad rahvaseelikud.

Aaron: Poistel olid vestid ja tüdrukutel olid kleidid. Triibud olid peal.

Kuidas tantsupidu algas?

Aaron: Appi, kui palju lapsi seal ümber oli! Nad olid teisest lasteaiast ja nad tulid oma rühmast.

Lenna (4): Ja siis tuli üks trikionu (Andres Laisk), ta oskas maa peal kukerpalli teha. See tuli päris hästi välja.

Noah (4): See onu hüppas ka veel niimoodi: kuks-kuks! Ta näitas meile, kuidas peab tantsima.

Matthias: (3): Ma vist ei mäleta, kes see onu oli, aga ta oli rõõmsa näoga.

Mis tunne teil tantsimise ajal oli?

Isabel (3): Nii lõbus oli seal tantsida!

Aaron: „Poistetants" käis ringis ja siis ette-ette, taha-taha plaksud. See oli natuke raske, sest püksid hakkasid alla vajuma. Siis ma tõmbasin üles.

Roben (3): Hea oli tantsida, sest ma oskasin nii hästi.

Thor Jesper (4): Me vahepeal keerutasime nii kiiresti, et ma kukkusin korraks maha ja see oli nii lõbus.

Steffi (3): Väga hästi oli tunne. Ja kui ma lasteaeda tagasi jõudsin, siis mu jalad olid tantsimisest nii väsinud, et ma ei jaksanud neid enam tõsta!

Hans Joosep: See pidu oli äge!

Missugune teie lemmiktants oli?

Lily: „Pöidlatants". Sest see on nii keerukas ja mulle meeldib keerutada.

Kristo (3): „Kikki järe" tants („Tehke järel"), sest see käib niimoodi ringi-ringiratast.

Matthias: „Pöidlake nii" – sest ma olen sellega natuke harjunud.

Noah: „Ahahaa, tral-lal-laa!" („Tehke järel") oli lemmik, sest see oli parim tants.

Kui vahepeal suuremad lapsed tantsisid, mida teie siis tegite?

Aaron: Istusime teki peal ja vaatasime. Soe ilm oli.

Hans Joosep: Ja siis me joosime vett.

Kuidas teile suurte tantsud meeldisid?

Lily: Hästi. Nad tegid kannaga niimoodi vastu maad. Ja õpetajad ka tantsisid. See käis nii: oli nagu õpetajate ring ja nad hakkasid keerutama ja need, kes ringi sees olid, valisid endale sõbrad ja teised hakkasid plaksutama.

Lenna:  Suurematel lastel olid raskemad tantsud. Nad hoidsid kätest kinni ja hüppasid.

Kes teile need rahvatantsud õpetas?

Lily: Olja (Laagri lasteaia muusikaõpetaja). Ma ei tea, kuidas ta ise neid oskas. Aga vaata, Oljal on ju need lauluraamatud ja võib-olla on tal uued noodid ja sealt saab vaadata.

Miks selliseid tantsupidusid korraldatakse?

Matthias: Sest on vaja ja sellepärast ka, et siis emmed ja issid saavad vaadata.

Rihart: Ma arvan, et sellepärast, et me peame ju kasvama suureks ja suured peavad hästi tantsima.

Lily: Et lastele rõõmu teha.

 

Liina Muuga

Laagri lasteaia õpetaja

Fotod: Birgit Sipelgas