1. juulist 2023 jõustuvad sotsiaalhoolekande seaduse muudatused, mis muudavad väljaspool kodu osutatava üldhoolduse rahastamise korda.

Muutmise otsus tehti eelmisel aastal, aga selleks, et uus kord 1. juuliks rakendatud saaks, on veel palju teha.

Ennekõike puudutab see neid, kes on juba üldhooldusteenusel või liiguvad sinna enne 1. juulit 2023.

Pärast 1. juulit teenusele minekul rakendatakse juba algusest peale uut korda, mistõttu mingeid ümberhindamisi ja ümbervormistamisi teha pole vaja.

Valla sotsiaalosakonnale kättesaadavate andmete kohaselt oli 25. aprilli seisuga 34-s erinevas hooldekodus üle Eesti 115 Saue valla elanikku.

Tegeleme hetkel sellega, et kokku panna hooldekodude lõikes nimekirjad, saata need hooldekodudele ülevaatamiseks, vajadusel täpsustamiseks ja täiendamiseks.

Palume hooldekodudelt abi ka selleks, et küsida hooldekodu elanikelt või nende lähedastelt nõusolekuid hooldusvajaduse hindamiseks ja muudeks toiminguteks, mis on vaja rahastusotsuste tegemiseks.

Nõusolek on vajalik, kuna võib olla ka neid, kes ei soovi kohaliku omavalitsuse rahastust ja tahavad jätkata teenust enda või lähedaste vahenditest.

Nõusolek annab muuhulgas loa teha riiklikesse registritesse päringuid. Päringud puudutavad esmajoones inimese enda sissetulekuid, kuid juhul, kui tal endal ei piisa vahendeid või vara tema poolt maksmisele kuuluva osa katmiseks, tuleb teha päringud ka ülalpidamiskohustusega isikute sissetulekute ja varade kohta.

Mai teisest nädalast hakkame hooldekodudega kokku leppima aegu kohaleminekuks ja hooldusvajaduse hindamiseks. Saame hindamistes tugineda juba olemasolevatele hooldusplaanidele, hooldekodu töötajate selgitustele ja teenusel olijate ning nende lähedastega suhtlemisele.

Kuna Saue vald on suur, ei tunne sotsiaaltöötajad kõiki hooldekodus olijaid, mistõttu on meil vaja näha ka isikut tõendavat dokumenti või selle koopiat.

Milleks on hooldusvajaduse hindamine vajalik?

Esmalt selleks, et hinnata teenuse vajalikkust. Inimesed on valikutes vabad ja võib olla ka neid, kes on läinud hooldekodusse, kuid kelle hooldusvajadus ei ole veel nii suur, et see eeldaks üldhooldusteenust. Sellisel juhul ei ole kohalikul omavalitsusel kohustust osaleda hooldekodu kohatasu katmises.

Teiseks on kohatasud ja edaspidi valla kaetavad hoolduskulud osades hooldekodudes seotud hooldusvajaduse ulatusega (tasemetega). Hindamine aitab veenduda, et hooldekodu rakendatud hinnad on vastavuses tegeliku hooldusvajadusega.

Täna on iga hooldekodu ise kujundanud teenuse sisu ja korralduse. Sotsiaalministeerium on lubanud maikuus saata kooskõlastamisele määruse, millega täpsustatakse teenuse eesmärki ja kehtestatakse teenusele konkreetsed tingimused.

Saue vallal on enamuse täna valla toetust saavate inimeste ja hooldekodudega sõlmitud lepingud. Hooldekodude külastamine annab hea võimaluse tutvuda kohapealsete tingimustega, hinnata nende vastavust lepingutele, rääkida läbi edaspidise koostöö korraldus ja saada ka inimestelt tagasisidet teenuse kohta.

Ettevalmistamisel on valla toetuste ja teenuste määruste muudatused, et viia need kooskõlla 1. juulist kehtima hakkavate seadusemuudatustega.

Muuhulgas annab seadus kohalikele omavalitsustele võimaluse kinnitada valla poolt tasutavatele hoolduskuludele piirmäär.

Hoolduskomponendi maksumused avaldatakse hooldekodude kodulehekülgedel. Oleme koondanud meie elanikele teenust pakkuvate hooldekodude andmed.

Tänaseks avaldatutest on kõige madalam hoolduskulu 480 eurot ja kõige kallim 796 eurot. Piirmäära suuruse saame otsustada pärast volikogu määruste muutmist maikuu lõpus.

Kogu reformi kõige keerulisem osa on kohaliku omavalitsuse ja inimese enda poolt tasumisele kuuluva osa määramine ja selle kohta otsuste vormistamine ning vajadusel ka lepingute muutmine.

Olenevalt olukorrast võib kohatasu olla kaetud erinevatest komponentidest:

• KOV-i poolt piirmäära ulatuses makstav hoolduskomponent;
• inimese poolt üle piirmäära ulatuva hoolduskomponendi osa tasumine;
• KOV-i poolt hüvitatav eelmise aasta II kvartali keskmise pensioni (2023 on võrdlussumma 635,89 eurot) ja seaduses välja toodud sissetulekute (pension, töövõimetoetus, kogumispension, sotsiaalmaksuga maksustatav tulu) vahe;
• inimese poolt katmisele kuuluvad muud kulud.

Juhul, kui inimese sissetulekutest ei piisa tema poolt tasumisele kuuluva osa katmiseks, on lähedastel võimalik teda toetada või tal on võimalik liikuda teise hooldekodusse, mille hind on madalam.

Juhul, kui ka need lahendused ei toimi ja põhjendatult on vajalik teenuse jätkamine olemasolevatel tingimustel, hindab kohalik omavalitsus inimese enda ja tema ülalpidamiskohustusega isikute majanduslikku olukorda, võttes arvesse nii sissetulekud kui varad. Vastavalt hinnangule ja põhjendatusele võib vald puudu jääva osa maksmise võtta enda kanda kas täielikult või selles osas, mida ülalpidamiskohustusega isikud ei suuda katta.

Esmased arvutused näitavad, et juhul, kui hooldekodu kohatasu on kuni 1300 eurot, siis piisab enamikul juhtudel inimesel oma osa katmiseks tema enda sissetulekutest ja alles jääb ka väike taskuraha.

Kõrgemate kohatasude puhul on rohkem neid olukordi, kus tuleb nii, nagu tänagi, hakata hindama majanduslikku võimekust ja otsida lahendusi puudujääva osa katmiseks, sh võib osa koormusest langeda ka ülalpidamiskohustusega isikutele (lapsed ja vanemad).

Kõigi rahastuste kohta tuleb pärast hindamisi ette valmistada ja kinnitada haldusaktid, kuid seda ei saa teha enne, kui volikogu määruste muudatused ja hoolduskomponendi piirmäär on kinnitatud.

Arvestades seda, et hooldekodud asuvad laiali üle Eesti – näiteks on meie inimesi teenusel Valgas, Hiiumaal, Ida-Virumaal jne - ning kogu ettevalmisatav töö tuleb teha igapäevatöö kõrvalt, on see aeganõudev.

Loodame väga inimeste mõistavale ja toetavale suhtumisele. Meie eesmärk on teha kõik vajalik ära 1. juuliks, kuid juhul, kui kõiki otsuseid selleks ajaks tehtud ei saa, saame teha otsused ka tagasiulatuvatena.

Täpsemat infot reformi kohta leiab

• Sotsiaalministeeriumi kodulehelt www.sm.ee/hooldereform
• Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt www.sotsiaalkindlustusamet.ee/spetsialistile-ja-koostoopartnerile/kohalike-omavalitsuste-noustamine/uldhooldusteenus

Marelle Erlenheim

sotsiaalosakonna juhataja