Plaan keskenduda elurikkusele ja selle säilitamisele võtab ilmet
Saue Vallavalitsusel on plaan jätta sel suvel Saue linnas, Laagris, Riisiperes, Turbas ja Haibas mõned haljasalad niitmata ning jälgida, mis seal kasvama hakkab.
Enne veel aga, kui rohi tärkas, sai neile välja valitud platsidele külvatud suvelilleseemneid, et niitmata aladele suveks värvi juurde tuua.
Jaanipäevaks põlvini on rohi, nagu laulavad Kukerpillid, Saue linna Keskuse pargi eramajade poolses küljes, Laagri aleviku keskuses Pääsküla jõe ääres, Riisipere halduskeskuse ümbruse haljasalal, Turbas Jaama tänava sissesõidul ning Haibas kultuurimaja ja mõisa ümbruses.
Aga teisteski kohtades üle valla, sest elurikkuse hoidmine ja säilitamine tekitas vallaelanikes elavat huvi. Inimesed on pakkunud välja kohti, kus võiks veel alasid niitmata jätta, uurinud, millega koduaias alustada.
Eelmises lehenumbris jagasid kogemusi elurikkuse säilitamisest koduaias Imbi ja Indrek Laagri alevikust ning Epp Saue linnast. Mida on aga ette võtnud omavalitsused Eestis? Mõned näited.
Saue linnas sai möödunud aastal astutud esimene samm ning jäetud Vana-Keila maantee ja Pärnasalu tänava kolmnurk niitmata. Alale sisse aetud labürint kutsus jalutama, peitust mängima ja taimedega tutvuma. Linna asumiselts aga rajas Tallinna ringtee äärde lillepõllu, mis esimese aasta sügisel kõiki päevalillemerega rõõmustas.
Tallinn rajab üle linna 14 lilleniitu - kokku 3,5 hektarit -, et rikastada linnaruumi, tõsta liigirikkust ja vähendada soojussaarte efekti. Niitmata rohurinne alandab temperatuuri tõhusamalt kui niidetud muru. Niidud säilitavad dekoratiivsuse pikema kuumalainegi vältel ja võtavad paremini vastu sademevett.
Niiduseemnete segud on valitud lähtuvalt iga asukoha kasvutingimustest ja koosnevad ainult kodumaiste looduslike niidutaimede liigiti kogutud seemnetest. Dekoratiivsuse suurendamiseks rajamisaastal sisaldab segu üheaastaste liikide seemneid.
Tallinn võttis 2020. aastal vastu ka uue haljastuse inventeerimise korra, mille eesmärk on enne ehitustegevuse planeerimist selgitada välja ehitustegevusega seotud alal kasvavad loodusväärtused (puit- või rohttaimed, taimekogumid, kasvukohatüübid, kaitsealused taimeliigid või looduslikku tasakaalu ohustavad võõrtaimeliigid), et neid võimalikult palju lõpplahenduses säilitada või vastupidi. Linna esitatud tingimustest leiab, et eelistatakse looduslikult reguleeruvaid ruumilahendusi massilist hooldust vajavatele lahendustele.
Tallinnal on olemas haljastute hoolduse nõuded. Hoolduse intensiivsusastmeid on neli. Teeääri näiteks hooldatakse rohkem. Nii jätab ala hooldatud mulje ja kõrgem rohi ei takista kõnniteel liikumist.
Tartus on Uueturu pargis ja Roosi tänaval lilleniit. Linna koduleht jagab materjali, mis käsitleb liigirikkuse säilitamist ja suurendamist linnalooduses.
Pärnu taastab rannaniitu seal loomi karjatades. Viljandi lossimägesid hooldavad lambad.
Fotodel: Lilleseemnete külv Saue linnas Keskuse pargis ning Vana-Keila maantee ja Pärnasalu tänava niitmata kolmnurgal. Fotod: Marju Norvik
Sirje Piirsoo