Ilmselt nõustuvad pealkirjas väljaöelduga kõik, kes 14. aprilli õhtul Haiba rahvamajja esietendusele olid tulnud.

Haiba rahvamaja näitering tõi lavale Urmas Lennuki näidendi „Oma saar", mis on valminud Aadu Hindi samanimelise romaani ainetel.

Kahevaatuselises lavastuses lahti rulluvad sündmused viivad meid Saaremaa lähistel asuvale laiule. Vajadus hoida kinni oma mälestustest, soov tunda armastust on igale inimesele loomuomane, kuid kas oma tunnete väljendamine ongi alati nii lihtne.

Kernu, täna Haiba rahvamaja näitetrupp alustas tegevust aastal 2004. Tänane ringi juhendaja Kuldar Paju, kellele „Oma saar" on esimene suur lavastajatöö, meenutab, et esimene näidend oli „Nukitsamees", et tema oli Mõhk ja et lavastaja oli Kaja Kaasik.

„Näiteringist on selle pea 20 aastaga läbi käinud väga palju sulelisi ja karvaseid. Tänasel päeval on näitering seitsmeliikmeline. Näitlejaid on viis: Aare Puht, Merle Beljäev, Madis Loorents, Reelika Roop ja Richard Nurmela. Lavastaja-ringijuht olen mina ja naine nagu orkester on Eha Lepik. Suflöör, õmbleja. Ja kõik teised ametid, mida on vaja, et etendus lavale tuua.," tutvustab Kuldar näiteringi ning lisab, et Madisele, Richardile ja Reelikale on see hooaeg näiteringis esimene.

Samas arvab Kuldar, et seda, mida ta teeb, ei saa siiski võtta lavastajatööna, pigem juhendaja-asjaajaja omana: „Meil on ikka näitering, mitte teater ning kodukootus ja villaste sokkide lõhn on tahes tahtmata küljes," arvab ta, kuid teatrikülastajad jäävad siin enda arvamuse juurde.

Kuldar tunnistab, et kuigi pisemaid sutsakaid on enne proovitud, oli nii suur lavastajatöö talle esmakordne. „Tundsin nii lavastuse kui trupi ees aukartust. Muidugi oli keeruline, aga nüüd on see unistus täitunud. Kuna jõudsime esietenduseni, ju siis mingi keemia ikkagi minu ja trupi vahel tekkis," vaatab ta poolele aastale tagasi.

Kui uurida, miks just see näidend, ütleb Kuldar, et teda kõnetas see Aadu Hindi „Oma saare" tuletis või derivaat, nagu autor Urmas Lennuk on tabavalt öelnud. „Ja loomulikult meeldis see ka trupile, muidu seda lavastust täna laval ei oleks," lisab ta.

Näidend on elust enesest. Eks meist paljud on olnud dilemma ees, kas müüa kodutalu maha või ehk ikka ei müüks? Kas see öö siin kodus jääbki viimaseks ja rohkem siia õue peale asja ei ole või kui, siis külalisena? Sellised küsimused olid, on ja arvatavasti jäävad.

Teisalt muidugi oli lavastuse juures määrav näitetrupi suurus. „Sul ei ole kuigi palju valikuid. Kui sul on näiteringis kolm meest ja kolm naist, siis peadki leidma sellise tüki, kus on just nii palju näitlejaid," räägib Kuldar väikese näiteringi argipäevast.

Kuigi vormilt väike, on Haiba rahvamaja näitetrupp sisult suur - millised suurepärased näitlejatööd: Aare Puht Aaronina, Madis Loorents Jaagupina, Merle Beljäev Ruthina, Reelika Roop Sillana ja Richard Nurmela Eliasena. Braavo.

 

Kuidas ja miks sinust näitleja sai?

Reelika Roop

Käisin juba põhikoolis näiteringis. Pärast jäi killuke sellest mõttesse ja südamesse kaasas käima: „Kui ma vaid saaks jälle teatrit teha". Eelmise aasta sügisel leidsin end taaskord mõttelt, et nüüd võiks küll. Võtsin ühendust meie lavastaja Kuldariga ning tema ja ka minu üllatuseks lõime käed - teeme ära. Ja siin ma nüüd olen. Näitlejaks hakkasin ma selle pärast, et see on koht, kus laed pinged maha ja teed seda hobina. See on koht, kus keegi sind hukka ei mõista, koht, kus sul on antud väga ägedad kaasteelised. Teatrit tehes tunnen, et vahel on maru vägev olla see, kes sa tegelikult ei ole.

 

Merle Beljäev

Olin äsja kolinud endisesse Kernu valda ja Haiba bussijaama infotahvlilt kuulutusi lugedes nägin üleskutset tulla loodavasse näiteringi. Aasta oli siis vist 2004. Läksin ja jäin ning olen vahelduva eduga erinevaid karaktereid mänginud tänaseni. Eelkõige on mind nii pikalt harrastusnäitleja rollis hoidnud just meie näitetrupi liikmed, koos kulgemine on lihtsalt tore.

 

Aare Puht

Minust sai näitleja nii, et kunagi Kuldar kutsus mind oma kabinetti ja ütles: „See töö, mis sa teed, on väga oluline, aga sotsiaalne töö on ka tähtis, seega õhtul tule näiteringi proovi." Sattusin kogemata ühte osatäitjat asendama, kes mängis mingit sõdurit. Kuidagi moodi olen nüüd üks vanemaid näiteringis osalejaid.

 

Richard Nurmela

Minu näitlemisteekond sai alguse juba lasteaias, kus meeldejäävaim roll oli kuningas. Olin särav, julge ja elumees - seetõttu vist saigi minust väikest moodi näitleja(hing). Algkoolis ja põhikoolis sai mitmetes etenduses kaasa tehtud, lisaks ka Keila Noortekeskuse näiteringis. Siia etendusse sattusin ma väga ootamatult. Ühel oktoobrikuu teisipäeva õhtul, kui tulin just sõbranna poolt ja olin koduteel, märkasin, et mu matemaatikaõpetaja (Madis) on kirjutanud mulle, et kas ma tahaks esmaspäeval teatrit teha. Algul olin väga segaduses, aga esmaspäevases proovis olin kohal. Pärast mitmeid esmaspäevaseid käike sain aru, et tagasiteed enam pole.

 

Madis Loorents

Näitlemise tööd olen saanud proovida nii kaamera ees kui ka taga. Kodanikuga Aare Puht oleme aastate jooksul valmis vändanud sellised aegumatud hitid, nagu "Maosse Tung", "Pungirokiokimehed Aare ja Madis", "Parmu elu", "Üks päev Vändra Aveliga". Osad nendest videotest on siiani YouTube'ist leitavad. Näitetrupiga liitumine toimus sel hooajal, kui Aare helistas ja ütles, et oleks abijõude vaja, sest üks roll on üle, ühe joobes isiku roll, kelle tegelasenimi on Jaagup. Mõtlesin veidi ja siis otsustasin aidata ning pole oma otsust siiani kahetsenud.

 

Fotol näitetrupp vasakult: Madis Loorents, Merle Beljäev, Richard Nurmela, Reelika Roop, Aare Puht, Eha Lepik ja Kuldar Paju. Foto: Sirje Piirsoo

 

Sirje Piirsoo

sirje.piirsoo@sauevald.ee