Foto: RMK

Saue vald koostöös RMK-ga planeerib asendada Ruila paisu tehiskärestikuga, et parendada kalade rändetingimusi Vasalemma jões.

Arutelu avalikkusega tehiskärestiku rajamise teemal toimus möödunud sügisel, misjärel valmisid projektid: RMK taastab jõesängi ja asendab paisjärves asuva tuletõrje veevõtukoha veemahutiga. Saue vald lammutab paisu ja täidab paisjärve ala pinnasega.

Tööd on planeeritud 2023. aasta madalveeperioodile ajavahemikus juunist septembrini, heakorra- ja taastamistööd sügisele.

20. sajandi alguses oli Eesti jõgedel üle 800 vesiveski. Neid oli vaja eelkõige tööstusrevolutsiooni edasitõukeks, et vili saaks jahvatatud ja palgid saetud. Vesi- ja saeveskid olid pea igas külas ning veejõu kasutamiseks oli vajalik ka pais.

Kunagi elutähtsad ehitised on tänaseks ajaloo hõlma vajunud. Aastaks 2023 on paisude ja paisjärvede otstarve üsna väheste positiivsete mõjudega ning otstarbekas vaid mõnes väga spetsiifilises kontekstis.

Siiski on mõistetav, et järv on saanud osakeseks elukeskkonnast ning miljööväärtuslik ja harjumuspärane olukord on osake kohalike identiteedist.

Kogemustest võib aga tõdeda, et likvideeritud paisjärv ja voolav jõgi on samuti atraktiivne ja miljööväärtuslik elukeskkond, kus saab kalastada, ujuda ja rekreatiivseid tegevusi harrastada.

Paisud on probleemiks eelkõige kalade rändel nii üles- kui allavoolu. Need takistavad kaladel kudemispaikadesse liikuda.

Paisud on ehitatud tihti kõige suurema languga jõelõikudele, mis on parimad kude- ja elupaigad forellile, lõhele ja teistelegi.

Kalade läbipääsu vajalikkuse tagamine ei ole üldiselt kellelegi uudis ja on tore tõdeda, et nii kohalikud elanikud kui omavalitsused tunnevad huvi jõgede hea tervise taastamisel.

Kalade rändevõimaluste tagamisel on üheks võimaluseks ka kalapääsud, kuid praktikas jäävad need tihti liiga kalliks ja vähetõhusaks meetmeks.

Uuringud näitavad, et kalad ei leia kalapääsu välja- ja sissevoolu üles ning jäävad tihti pidama kalapääsude erinevatesse lõikudesse.

Kalapääsu puhul on tingimuseks ka paisjärve säilimine, kus enamasti elutsevad järvelised kiskjaliigid, nagu haug ja ahven. Need on aplad röövkalad, kes kalapääsust üles või alla rändavad jõeliste liikide noorjärgud tihti ära söövad.

Forell on haugile vägagi suupärane amps, arvestades, et forell liigub jões voolust orienteerituna ja kaotab paisjärves suunataju, olles nii haugile ka kerge saak.

Näiteks 2022. aastal Väike Emajões Sangaste Vastsemõisa paisjärves tehtud katse näitas, et paisjärve ülaosas vabastatud 30 forellist sisenes paisjärve alaosas olevasse kalapääsu vaid üks forell. Suurem osa kaladest jäi paisjärve ekslema.

Vasalemma jõgi on üks ajaloolistest lõhejõgedest Eestis. Selliseid jõgesid on meil vaid 11.

Ehkki Ruila kandis on Vasalemma jõgi juba pigem väike ja aeglase vooluga, muudab paisjärve mõju allavoolu jääva Vasalemma jõe olukorda.

Paisjärv tõstab veetemperatuuri, mis on külma vee lembelistele lõhelistele halb ja vähendab vees hapnikusisaldust. Lisaks tekib paisjärves toiteaineküllus, mis ajapikku vaid suureneb ja mõjutab negatiivselt kogu allavoolu jäävat jõge.

Seepärast on oluline paisjärved mudast puhtana hoida, kuid see omakorda on kulukas investeering. Samuti tuleb seda teha pidevalt.

Paisjärve säilimisel, olgu tegemist kalatrepi või muu kalapääsu variandiga, jääb alati kohustus nii kalapääsu kui paisu hooldada. See koormab pidevalt omaniku rahakotti.

Keskkonnaministeerium on loodusliku mitmekesisuse ja kalastikulise tähtsuse alusel prioritiseerinud kümned Eesti jõed. Neil jõgedel on võetud eesmärgiks tagada kalade läbipääs ja kõrvaldada paisjärvede negatiivse mõju allavoolu jäävale jõele.

Õigupoolest on Eesti saanud Euroopa Liiduga liitumisel ka omajagu kohustusi, millest looduse hoidmine ja jõgede taastamine on üks.

Kuna inimkäsi on looduse vastu olnud karm ja tõsised mõjud on looduse muutnud äärmiselt hapraks, oleme liiduüleselt võtnud üheskoos vastavad eesmärgid. Eesti lõhejõgede olukorra parandamine on toimunud Eestis pea 15 aastat ja likvideeritud on üle 100 paisu. EL-i maksumaksja on selleks palju raha panustanud ja panustab ka täna.

Paisude likvideerimisel on jõed näidanud väga kiiret taastumist ning kalade ja jõevee kvaliteedi olukord on paranenud kiiresti. Hea näide on Euroopa üks suuremaid paisueemaldusi - Sindi paisu likvideerimine.

Aga ka Vasalemma jõgi on tänaseks peaaegu täies ulatuses taastatud, arvestades, et ka allavoolu jääv Vanaveski pais saab 2023 suvel likvideeritud.

Taastamistöid viib läbi RMK, mil on olemas tugev kompetents ja kogemused.

Paisude likvideerimine tõstatab alati teatud vastumeelsust muutuste hirmus. Samas looduse taastamise kohustus ja paisjärve jätkuva investeeringuvajaduse argumendid kaaluvad enamasti üle paisjärve säilitamise argumendid. Samuti aitab riik ja Euroopa Liidu fondid oluliste jõgede paisulikvideerimise rahastamisel, mis oleks üldjuhul paisu omaniku kohustus.

---------------------------------------

Projektidega on võimalik tutvuda dokumendiregistris
· RMK projekt https://atp.amphora.ee/sauevv/index.aspx?itm=974354
· valla projekt https://atp.amphora.ee/sauevv/index.aspx?itm=974335
Info: ehitusosakonna juhataja Triin Masing, triin.masing@sauevald.ee.

 

Kunagi kirjanik August Gailitile kuulunud Varangu vesiveski poollagunenud paisu asemel on nüüd Lääne-Virumaal Selja jõel looduslähedane tehiskärestik kaladele ja sild jalakäijatele. Nüüd on nii lõhedel, forellidel, silmudel kui inimestel lihtsam looduse kutset järgida. Fotod: RMK

Keskkonnaministeerium