2024. aasta 1. jaanuarist peavad kõik biojäätmeid liigiti koguma. Üks võimalus on neist teha komposti kas lahtises (aia- ja haljastusjäätmed) või kinnises (köögijäätmed) kompostris.

Isevalmistatud kompost on suurepärane looduslik väetis. Selle abil saab mulla kvaliteeti parandada aiamaal, lillepeenras ja toalillede pottides.

Kompostimine on lihtne ja looduslik protsess, mille käigus tarbivad bakterid, mikroorganismid, seened ja ka vihmaussid erineva päritoluga orgaanilist materjali, nagu näiteks puu- ja köögiviljade koorimisjäägid, puulehed, niidetud muru. Nende elutegevuse käigus tekkibki biolagunevatest jäätmetest väärtuslik ja toiteainerikas muld.

Kompostimine on kasulik inimesele ja loodusele, sest kompost on mulla väetaja, sobib aiamaale, lillepeenrasse ja toalilledele, parandab mulla omadusi ja kunstlikke väetisi polegi vaja. Samuti hoiab kompost mulla niiskena, aitab hoida eemale taimehaigusi ning paneb köögiviljad ja lilled paremini kasvama.

 

Hea komposti tegemisel on oluline materjalide õige tasakaal

Kõige parem kompostisegu on selline, kus on enam-vähem pooleks rohelist lehematerjali (puu- ja juurviljakoored, värskelt niidetud muru ja toidujäätmed) ning kiulist puitunud materjali (kuivanud lehed, oksaraod, majapidamispaber, saepuru).

Kompostida saab peaaegu kõiki tekkivaid biojäätmeid. Jälgida tuleb, et üks kompostimaterjal ei hakkaks domineerima.

Ideaalis tuleks kompost laduda kihiti: muruniide, köögijäätmed, muld, turvas, oksad, lehed. Oksad hoiavad komposti õhurikka ega pane seda mädanema. Kui tundub, et kuivanud puulehti ja oksaraage on liiga palju, tuleb kartulikoori, õunasüdameid, värskelt niidetud muru ja närtsinud lilli juurde panna.

 

Lagundavate bakterite elutegevuseks on vaja õhku, niiskust ja toitaineid

Liiga tihe või liiga märg kompost hakkab mädanema ja haisema. Õhulisuse tagamiseks on vaja lisada kompostile oksaraage, mulda, turvast, mättamulda, heina, hekseldatud põhku või ka ökopelleteid.

Liigne kuivus ei lase kompostil kuumeneda ja protsessid ei saa käivituda.

Niiskuse tasakaalu saab kontrollida. Kui pigistad komposti ja sellest eraldub paar tilka vett, on tasakaal normis.

 

Esmalt tuleb leida kompostile hea koht

See on päikse- ja tuulevarjulisem, ei asu madalamas kohas, sest komposti ei tohi valguda liigset vihmavett.

Kui valid kompostimiseks plastikust kompostri, on kõik väga lihtne - aseta see vaid oma kohale.

Kui on otsus aianurka kompostikast meisterdada, mis on kõige loodussõbralikum viis, on vaja laudu, mõningaid ehitustarvikuid, toidujäätmete korral ka tihedasilmalist traatvõrku.

Kompostikast võiks olla mõõtudega 1,2m x 1,2m x 1,2m.

 

Kompostimine alaku

Esimene kiht kompostris või kastis võiks olla muld või turvas. Järgmisena võib komposti panna kõik biojäätmed, mis parasjagu köögis toidu valmistamisest üle jäid: purustatud munakoored, liha- ja kalajäätmed, ka kalaluud, kartulikoored, õunakoored ja õunasüdamikud, porgandikoored, märg majapidamispaber, majapidamispaberi papist rull jne.

Rohelisele kihile peab järgnema pruun kiht. Need kaks võivad olla ka omavahel segamini.

Selleks sobivad igasugused aiast järgi jäävad looduslikud saadused, nagu puulehed ja oksaraod. Oksad tuleks peenestada või vähemalt väiksemaks teha, muidu need ei kõdune nii kiiresti.

Kui aias ei ole puulehti ega oksi, sobib ka igasugune muu puistematerjal: natukene turvast või mulda, rebitud ajalehti, munakarpe, ehitus- ja aiapoodides saadaolevaid põhupelleteid, puukoorehaket.

Kui tahta olla väga tubli ja korralik, tuleks komposti paar korda aastas segada. Seda saab teha aiahargiga komposti korduvalt kompostris või kastis ümber tõstes. Eriti usinad saavad teha ühe kompostikasti lisaks ja sinna komposti lihtsalt ümber tõsta.

 

Muld on valmis

Hea kompost on tumepruun ja sõmer materjal, mis sarnaneb kõdusõnnikule, aga lõhnab nagu muld.

Kui kompostimuld on kompostrist välja võetud, saab seda kasutada lille- ja aedviljapeenras ning muru väetamiseks. Kompostimullal kasvanud toit on puhas ja tervislik, sellel kasvavad väga lopsakalt ka toalilled.

 

Kompost ei tohi haiseda!

Kui kompost haiseb, on see liiga niiske ja hapnikuvaeguses, selles on liiga palju majapidamisjäätmeid.

Kui kompost haiseb, tuleb seda ümber tõstes õhutada, lisada kihtide vahele kuiva puistematerjali: oksahaket, turbapuru, saepuru, heintega segatud kuivi lehti, peenestatud ajalehti, munakarpe, ökopelleteid ja põhust valmistatud pelleteid.

 

Mida kompostida?

Puulehed ja -oksad, närtsinud lilled, niidetud muru, puu-, köögi- ja juurviljade jäätmed, tahked toidujäätmed (näiteks keedetud kartulid, mis on eelmisest toidukorrast üle jäänud), kõikvõimalikud taimsed jäätmed põllult või aiast, köögi- ja juurviljade pealsed, sh riknenud köögi- ja juurviljad, tee- ja kohvipuru koos filtritega, majapidamispaber, purustatud munakoored, papist munakarbid, tükeldatud arbuusi-, banaani- ja tsitruseliste koored.

 

Ära lisa!

· Lemmikloomade väljaheiteid: võivad levitada haigusi.
· Suuri konte: temperatuur ei tõuse kompostis nende lagundamiseks piisavalt kõrgele.
· Piimatooteid, õli, rasvu, kastmeid: temperatuur ei tõuse kompostis nende lagundamiseks piisavalt kõrgele.
· Roosi- ja haigeid viljapuuoksi oksi, tomatitaimede lehti ja varsi pärast korjeaja lõppu.
· Männiokkad ei lagune rohke vaigusisalduse tõttu.

 

Ära kindlasti kompostrisse pane!

Umbrohutõrjevahendeid, mürgiseid aineid, kodukeemiat, seal hulgas nõudepesuvahendeid, ravimeid, grillahjusütt, tolmuimejakotte, plastikut, kummi, nahka, sigaretikonisid, läikepaberil ajalehti ja ajakirju, klaasi. Osa nimetatust ei lagune, osa jõuab mulla ja taimede kaudu toidulauda mürgitama.

 

Närilised ja putukad

· Köögijäätmeid võib kompostida vaid kinnises kaanega kompostris, et närilised, teised loomad ja linnud ligi ei pääseks. Kui valmistad kompostimiskasti ise, isoleeri see peene võrguga. Ka kaas.
· Kui kompostkasti on kolinud elama sipelgad, on see märk liigsest kuivusest. Sega ja kasta.
· Kärbeste rohkus kompostis viitab rohketele köögijäätmetele ja nende sigimiseks sobivatele tingimustele. Suruge pinnaosa, kuhu kärbsed on munenud, sügavamale komposti. Kärbsevastsed hävinevad umbes +43 kraadi juures. Komposti sees võib temperatuur tõusta oluliselt kõrgemaks. Ärge jätke toidujäätmeid pinnale.

 

Kasulikke nippe

· Sajuperioodil võib komposti katta paariks päevaks koormakatte või kilega, et sinna ei satuks liigset niiskust. Sügisel ja talvel, mil õhutemperatuur langeb alla viie soojakraadi, tasub kompostihunnik katta koormakatte või presendiga.
· Oksad tasub eelnevalt väiksemaks murda või peenestada, et vältida komposti liiga hõredaks muutumist ja seeläbi kuivamist.
· Kõdunemise protsessile aitab kaasa, kui lisada kompostikihtidele aeg-ajalt mulda, turvast või valmis komposti.
· Kompostikast peab asuma maapinnal. Augus võib vihmavesi komposti üle ujutada ja see läheb riknema.
· Kevadel on hea komposti „äratada" paari ämbritäie sooja veega ja segada.

 

Kompostreid on erinevaid

Hunnik ehk kompostiaun

Ei ole vaja kompostikasti ehitada või soetada, küll aga hakkab see ajaga laiali vajuma. Aunas võib kompostida vaid aia- ja haljastusjäätmeid.

Tavaline kinnine komposter

See on algajale kompostijale kõige kiirem ja lihtsam viis alustamiseks. Sellist kompostrit saab soetada igast ehitus- ja aiatarvikute poest. Neid on erineva väljanägemisega, suuremaid ja väikemaid. Hinnaskaalagi on lai - algab mõnekümnest, kuid võib ulatuda sadadesse eurodesse.

Kiirkomposter

Kinniste kompostrite valikus olevad kiirkompostrid on valmistatud lisasoojustusega, et hea kompostimuld kiiremini valmis saaks. Nii valmib kompost vaid mõne kuuga ja kompostimise protsess ei peatu isegi pakasega.

Vermikomposter

Kompostiussidega toimiv lahendus, mis on mõeldud ruumisiseseks kompostimiseks. Vermikompost võib olla köögis või garaažinurgas. See ei võta palju ruumi ega tekita ebameeldivat lõhna.

Lahtine komposter

Ise tehtud, hästi tehtud! See võiks olla 1,2m x 1,2m x 1,2m suur. Eriti tublid kompostijad teevad selliseid kompostikaste üksteise kõrvale ritta kolm. Üks värskete biojäätmete jaoks, teine komposti laagerdumiseks ja esimesest ümber tõstetud komposti jaoks. Kolmas kastike tuleb kasuks valmis kõdumulla hoidmiseks, kust seda on hea vastavalt vajadusele peenardesse, murulapile või lillepotti lisada.

Lahtises kompostris tohib kompostida vaid aia- ja haljastusjäätmeid.

Kui lüüa isetehtud kompostikasti ja selle kaas üle tiheda silmaga metallvõrguga, nii et närilised, linnud-loomad ligi ei pääse, võib selles kompostida ka köögijäätmeid.

Kilekotid

Neis saab suurepäraselt puulehti ja -oksi kompostida. Tiheasustusse sobib see kompostimise viis väga hästi: on kompaktne ja materjal ei valgu laiali. Lehtede ja pisikeseks purustatud okste kõduprotsess kestab kaks kuni kolm aastat. Allikas: www.kompostiljon.ee.

 

Saue Valdur

sirje.piirsoo@sauevald.ee