Emakeelepäeva tuules saab Laitse seltsimajas kohtuda luuletajate Maarja-Liis Möldri ja Øyvind Rangøy´ga. Foto: Kris Moor

 

Estofiilist norrakas Øyvind Rangøy ütleb humoorikalt enda tutvustuseks, et on rahvuselt bipolaarne ja elukohalt kahepaikne.

Ta pärineb väikeselt Norra saarelt, kus ida on põhi ja lääs on lõuna ning tema esimene mälestus on kolmekümnemeetrine kalatraaler, mille abil ta isa oli ta ema võrgutanud.

Nüüdseks on Øyvindil maja ka Põltsamaal.

Rangøy on tõlkinud norra keelde Eeva Pargi romaani „Lõks lõpmatuses" ja Meelis Friedenthali romaani „Mesilased".

Norra keelest eesti keelde on ta tõlkinud norra luuletaja Knut Ødegårdi luulet, mis 2018. aastal ilmus valikkogu „Olin imiku nutt varisenud keldris" näol.

2019. aasta märtsis avaldas ta alguspärast eestikeelset luulet sisaldava luulekogu „Sisikond", kuna sisikond olevat tema enda sõnul olnud esimene eestikeelne sõna, mille ta ära õppis.

Maarja-Liis Möldrit kütkestavad piruetid sõnadega ja tantsud tähendustega. Kukkunud on ta elukeerutustes palju, aga õnneks mitte suu peale.

Maarja-Liisilt on ilmunud luulekogu „Miks teisi ei lööda". Hiljaaegu ilmus tema teine luulekogu „Meesinine", mis on nomineeritud Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2022. aasat aastaauhinnale luule kategoorias.

Luuletajaid meelitab põnevaid lugusid vestma kirjanik Kaur Riismaa.

Kohtumiseni Laitse seltsimajas 16. märtsil kell 19.

 

Margot Kull