Saue Vallavolikogu võttis 26. jaanuari istungil vastu valla 2023. aasta eelarve.
Saue Vallavalitsus koostas 2023. aasta eelarve, lähtudes Eesti ja maailmamajanduse hetke-eeldustest. Selle tulemusena kujunes Saue valla 2023. aasta eelarve kogumahuks ligi 72 miljonit eurot.
TULUD
Saue valla põhitegevuse tulud koosnevad maksudest, toetustest, tuludest kaupade ja teenuste müügist ning muudest tuludest.
Põhitegevuse tulude kogumaht on 58,2 miljonit eurot (2022. aastal 50,5 miljonit eurot) mis on 15% rohkem kui eelmisel aastal.
Maksutulude prognoosimisel on arvestatud elanikkonna kasvuga nii, et Saue valda lisandub 2023. aastal 475 maksumaksjat, kes tooksid valla tuludesse täiendavalt ligikaudu 1,4 miljonit eurot.
Töötasude kasv ja sellest tulenev maksutulude kasv jääb 2023. aastal 10-15 protsendi vahemikku. Seda mõjutab oluliselt Eesti riigi poolt otsustatud haridustöötajate palgakasv 23,86%.
Ühinemisjärgselt on Saue valla tulud kasvanud ühtlaselt.
KULUD
Kohaliku omavalitsuse ülesanne on korraldada vallas elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust, heakorda, valla teede ja tänavate korrashoidu, vallasisest ühistransporti, koolieelsete lasteasutuste, koolide, raamatukogude, kultuurikeskuste ja hooldekodude ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, sotsiaalabi ja sotsiaalteenuseid vallas.
Kulude kasvamist mõjutab eelkõige tugev tööjõukulude kasv. Majandamiskulude kasvu prognoosime kuni 7%, sest suuremad tõusud on arvesse võetud 2022. aasta lisaeelarvetega.
Eelarve koostamisel on esmane eesmärk olnud jälgida põhitegevuse tulemi säilimist vähemalt eelmise perioodi absoluuttasemel, et tagada valla investeerimisvõimekus.
Põhitegevuse kulude kogumaht on 53,8 miljonit eurot (2022. aastal 46,8 miljonit eurot) ,mis on 15% rohkem kui möödunud aastal.
2023. aasta eelarve prognoosimisel on baaseeldus ühelt poolt majanduskeskkonnaga jooksev kohanemine, teiselt poolt valmisoleku säilitamine kulude korrigeerimiseks juhul, kui tulueeldused esimesel poolaastal ei täitu.
Eelarves on arvesse võetud üldist inflatsioonilist keskkonda, samuti palgasurvet, mis omavalitsuste puhul kerkib päevakorrale seoses õpetajate tugeva palgakasvuga, mida rahastab suures osas riik.
Selle kasvu taustal laienevad palgatõusu ootused paratamatult koolide ülejäänud personalile, lasteaedadele, huviharidusele, noorsootööle, kultuuriasutustele ja sealt edasi vallavalitsuse samade valdkondade töötajatele.
Eelarvet koostades võtsime arvesse palgatasemeid ülejäänud avalikus sektoris. Peame olema jooksvalt konkurentsivõimelised, et mitte kaotada töötajaid, kelle asendamine hiljem võib olla oluliselt keerulisem ja kallim.
Samuti peame arvestama muutustega õigusruumis ning järjest kasvavate nõuetega erinevatele teenustele (eelkõige haridus- ja sotsiaalteenused), mis mõjutab otseselt teenuse korraldamise hinda ning järjest suuremat spetsialiseerumise vajadust.
Sammu tuleb pidada püsiva kiire elanike arvu kasvuga, mille osas prognoosime küll seoses kinnisvaraturu jahtumisega järgmiseks aastaks mõningast taandumist. Tuleb aga arvestada, et sellised mõjud jõuavad omavalitsuses kohale 6- kuni 12-kuulise välbaga.
Reageerime muutustele
Teiselt poolt peame säilitama valmisoleku kiireks reageerimiseks, kui majanduskeskkonnas toimub kiireid muutusi. Eelkõige peame arvestama, et sisendhindade ja töötasude tõus erasektoris ning turgude jahtumine, samuti tõusvad intressid, avaldavad makromajandusele mõju.
Valda kõige otsesemalt puudutab see, kui hakkavad toimuma suuremahulised koondamised ja ettevõtete sulgemised kuni pankrotini välja.
Nende muutuste kaudu võib kiiresti kasvada töötute arv, mis kõige otsesemalt avaldab mõju valla peamisele tulubaasi komponendile - tulumaksule.
Oleme hinnanud, et kõrgendatud ohuhoiatuseks võib pidada laiapõhjalist tööpuuduse kasvu ja sellega kaasnevat töötute osakaalu tõusu üle 10%.
Tänase seisuga on vallas ligikaudu 750 töötut ja tööpuuduse võrreldav tase keskmiselt 6,2%.
Kriitiline mõju eelarvele on töötute kasvul üle 13% ja selline olukord vajab eelarveaasta siseselt kindlasti eraldi käsitlemist.
Põhitegevuse tulem
Põhitegevuse tulem ehk põhitegevuse tulude ja kulude vahe on planeeritud 4,3 miljonit eurot, mis on põhitegevuse tuludest 7,4%.
INVESTEERINGUD
Lähtuvalt majandusolukorrast on sellel aastal investeeringutes planeeritud ainult vältimatud investeeringud.
Investeeringuid on kokku 13,9 miljonit eurot, mis kaetakse sihtfinantseerimistoetuste, põhitegevuse tulemi ja laenuvahendite arvelt.
Investeerimistegevuse sissetulekud
2023. aasta on eurotoetuste üleminekuaasta ning valla investeeringutes on omaosaluse osakaal suurenenud ja toetuste osakaal märgatavalt vähenenud.
2023. aastal on oodata uue, Euroopa Liidu 2021-2027 eelarveperioodi taotlusvoorude avanemist, millest rahastuse saamiseks teeb vallavalitsus hetkel eeltööd: ettevalmistused, projekteerimine jne.
Investeerimistegevusse on planeeritut 800 tuhande euro eest toetusrahasid, millele lisandub põhivara müük 50 000 eurot.
Investeerimistegevuse väljaminekud
Suurem osa investeeringutest läheb haridusvaldkonda.
Neist suurimad on Veskimöldre haridusmaja (Laagri kooli Möldre maja) ja Saue lasteaia ehitus.
Positiivse arenguna saab välja tuua Veskimöldre haridusmaja hanketulemuste planeeritust ligi 1,5 miljonit eurot odavamat hinda, kui oli esialgselt planeeritud, mis viitab ehitushindade korrektsioonile.
Investeeringute loetelu
| | Investeering 2023 |
| MAJANDUS | |
| Avalikes huvides kinnistute omandamine | 100 000 |
| Saue valla teed ja tänavad | 1 019 700 |
| Saue linna tänavad | 910 000 |
| Valla rahastusega jalgratta- ja jalgteede ehitused | 407 500 |
| Teedeehituse üksikprojektid | 80 000 |
| Saue turuplats | 75 000 |
| OÜ Laagri Haridus- ja Spordikeskus. Laagri kooli hoov | 200 000 |
| Keila mnt äärne JJT (Kanama-Valingu) | 68 300 |
| KESKONNAKAITSE | |
| AS Kovek. Ääsmäe ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide uuendamise lõpuleviimine, reservgeneraatori paigaldamine | 215 000 |
| AS Kovek. Turba aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine, sh sadevesi. II etapp | 616 000 |
| Kernu paisjärve puhastamine ja süvendamine | 390 000 |
| Ruila paisjärve jõeks taastamine | 130 000 |
| Avaliku ruumi investeeringud iga-aastaselt (sh kaasav eelarve) | 280 500 |
| Ruila mõisapargi korrastamine ja silla rajamine | 130 000 |
| Olemasolevate spordirajatiste tehnilise seisukorra parendamine ja spordirajatiste edasiarendamine | 100 000 |
| Skateparkide ja pumptrackide rajamine | 200 000 |
| ELAMU- JA KOMMUNAALMAJANDUS | |
| Tänavavalgustuse kaasajastamine või rajamine alevike-külade keskusaladel, tiheasumeid läbivate peamiste liikumisteede, bussipeatuste, ristmike ja ülekäiguradade valgustamine. Ainult eraldiseisvad valgustuslahendused | 100 000 |
| Haldusjuhi reserv | 250 000 |
| Lääne-Harjumaa loomade varjupaiga projekteerimine | 100 000 |
| VABA AEG, KULTUUR, RELIGIOON | |
| MTÜ Hüüru Külaselts. Hüüru mõisa lavavalgustus ja raamatukogu ruumide rekonstrueerimine | 111 900 |
| MTÜ Muusikaselts Nissi Trollid. Trollide maja rekonstrueerimine | 94 000 |
| HARIDUS | |
| SA Veskimöldre haridusmaja. Saue-Laagri piirkonda täiendavate lasteaiakohtade loomine - Saue uus lasteaed | 1 500 000 |
| Saue Vallavarahaldus. Nõlvaku Lasteaia mänguväljak | 200 000 |
| Saue Vallavarahaldus. Saue lasteaia Midrimaa kolme rühma remont ja sisustuse uuendamine | 150 000 |
| Saue Vallavarahaldus. Tuleviku Lasteaia mänguväljakute korrastamine, sisehoov ja parkla | 80 000 |
| SA Veskimöldre haridusmaja. Veskimöldre Haridusmaja juurdeehitus | 4 500 000 |
| OÜ Laagri Haridus- ja Spordikeskus. Kooli staadioni tartaani renoveerimine | 70 000 |
| Ruila Põhikooli hoone küttesüsteemi kaasajastamine | 500 000 |
| Saue Vallavarahaldus. Ruila Põhikooli tõllakuuri ja käsitöömaja katuste vahetus | 90 000 |
| SOTSIAALNE KAITSE | |
| Piirkondlike sotsiaalkorterelamute rajamine, sh Mõnuste maja | 96 600 |
| VÄIKEINVESTEERINGUD | |
| | 1 097 400 |
Saue valla 2023. aasta põhitegevuse tulud ja kulud
Mart Martinson
finantsjuht
