Päästeamet teatab, et koostöös Maa-ametiga on valminud kaart, kuhu on märgitud avalikud varjumiskohad. Praeguseks on tähistatud veidi üle 100 avaliku varjumiskoha.

 

Päästeamet on vähem kui aastaga välja selgitanud, kontrollinud ja tsiviilkaitse märgisega tähistanud 103 avalikku varjumiskohta umbes 60 000 inimesele.

 

Aasta lõpuks on eesmärk kaardistada ja tähistada avalikud varjumiskohad kuni 100 000 inimesele.

 

Kaart on leitav Maa-ameti geoportaalis, Päästeameti kodulehelt, veebilehel olevalmis.ee ja rakendusest „Ole Valmis!".

 

Avalik varjumiskoht on mõeldud eelkõige inimestele, kes ohuhetkel viibivad linnatänaval. Kes ohuhetkel viibivad töökohal või kodus, peaksid paigale jääma ja leidma varjumiseks akendeta ruumi või keldri.

 

Avalike varjumiskohtade valikul lähtub Päästeamet põhimõtetest, et varjumispaik on maa all, piisava ehitus-tehnilise vastupidavusega ja soovitatavalt akendeta.

 

Asuma peaks varjumispaik kohas, kus lähiümbruses võib tänavatel viibida palju inimesi või siis on selles piirkonnas palju inimeste varjumiseks mittesobivaid ehitisi.

 

Varjumiseks sobivad näiteks majade keldrid ja maa-alused parklad.

 

Avalike varjumiskohtade hoonete sobivuse ja tehnilise seisukorra kontrollisid üle Päästeameti inspektorid.

 

Lisaks sõjalisele ohule võib varjumine vajalikuks osutuda erakorraliste ilmastikuolude võiulatusliku õhusaaste korral.

 

Ohuteavitus edastatakse sõnumina EE-ALARM, Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) ja muude meediakanalite kaudu. Suuremates linnades ka paigaldatavate sireenidega.

 

Ohu korral püsi siseruumides ja jää sinna ohu möödumiseni. Ohuolukorras järgi kõiki juhiseid, mida ametkonnad annavad!

 

Fotol on avaliku varjumiskoha märgis.