Elektrijaam sündis alevikust vaid natuke varem. Nende vanemateks on olnud turvas ja elekter. Nad arenesid koos, kuid vanemat venda hoiti rohkem, ta arenes kiiremini ja ta sai ka kuulsaks.

Noorem vend hoidis end vanema venna varjus ja tundis venna edusammude üle rõõmu.

Vahepeal, kui vanemal vennal olid raskemad ajad, sai noorem vend areneda, kuid pidas alati oma vanema venna tegemistel silma peal.

Kui vanem vend saadeti 43-aastaselt pensionile, muretses noorem vend talle jõukohase töö.

Kui nad said 84-aastaseks, tuli vanemale vennale külla kosilane, kes pakkus talle uut noorust, mille vanem vend rõõmuga vastu võttis.

Nüüd on vanem vend jälle kuulus ja ka nooremal vennal läheb hästi. Mõlemad vennad tunnevad end noorte ja edukatena. 

Sel aastal täitub meie kaksikutel 100 aastat. Alljärgnevas esimeses loos on kirja pandud vendade sünnieelne lugu: kuidas jõuti nende sünnini ja kuidas möödus nende esimene eluaasta.

 

Ellamaa elektrijaama sünni- ja nimesaamise lugu

Esimese maailmasõja järgsel ajal valitses Eestimaal suur puudus kütteainetest. Kriisi lahendamiseks hakati kütteks enam kasutama turvast.

Enne maaseaduse vastuvõtmist oktoobris 1919 olid turbarabad enamalt jaolt eraomanike valduses, kellest enamuse moodustasid mõisnikud. Maaseadusega võõrandas riik mõisatelt ka rabad, mis hakkasid edaspidi kuuluma riiklikku maafondi. Pärast selle seaduse vastuvõtmist hakkas riik turvast enda ettevõtetega kaevandama. 

Harjumaa lääneosas asuvas Eliste rabas, mis paiknes Läänemaal asuva Ellamaa küla lähedal, tegeles turba kaevandamisega Raudteede Valitsuse turbatööstus. Läänemaal Ellamaa küla lähedal asuvas Sooniste rabas kaevandas turvast aga Kütteainete Keskkomitee. Need mõlemad ettevõtted kuulusid Kaubanduse - ja Tööstusministeeriumi haldusalasse.

1920. aasta keskpaigani tehti kõiki turba kaevandamisega seotud tootmisoperatsioone peamiselt inimtööjõu abil.

Eliste rabas töötas maist augustini mitusada töölist. Turvast kaevandati ja siis kuivatati. Seejärel viidi turbalabidatega lõigatud, töötlemata ja loodulikult kuivatatud turbapätsid tõugatavate vagonettidega mööda kitsarööpmelist raudteed Ellamaa raudteejaama.

Töötajatele tuli tagada eluase ja toidu kättesaadavus. Selleks oli Raudteede Valitsuse turbatööstus Eliste raba juurde ehitanud aastatel 1920 kuni 1922 viis barakki ning Ellamaa külas asuvasse Rantsi maavaldusesse elumaja-kontori meistritele ja toidupoe.

 

Labidaturba asemele tuleb masinaturvas

1920. aasta keskpaigast hakkas labidaturba tootmine asenduma masinaturba tootmisega, sest labidaturba kvaliteet ei olnud enam tarbijale vastuvõetav.

Masinaturba tootmisel kaevandatud toorturvast töödeldi enne kuivatamist mehaaniliselt turbapressis, mille jõuallikaks kasutati ratastel aurulokomobiile - igal turbapressil oli oma lokomobiil.

Neid lokomobiile köeti hulganisti rabas leiduvate kändude ja kütteturbaga.

Paraku põhjustasid lokomobiilide korstnatest tulnud sädemed kuival ajal rabas tihti põlenguid. Seetõttu tekkis vajadus kasutada turbapresside käitamiseks auru asemel elektrijõuallikaid.

Et vajaminevat elektrienergiat ei olnud võimalik lähedusest saada, algasid 1921. aasta oktoobris Ellamaal kui lähipiirkonna suurima asustustiheduse ja raudteejaamaga külas elektrijaamale sobiva koha otsingud.

Selleks otstarbeks moodustati Kaubandus – ja Tööstusministeeriumi juurde komisjon, mida juhtis ministri abi, professor Aleksander Kink. Otsingute tulemusel selgus, et Ellamaale elektrijaama rajamine on võimatu kahel põhjusel.

Esiteks oli raske leida taskukohast vaba maatükki, sest Ellamaa raudteejaama vastas müügis olev vana tärpentiinitehase maatüki hind oli liiga kõrge ja Ellamaal puudus sobivate mõisamaade puudumisel ka võimalus rentida maareformi käigus võõrandatud mõisamaid. 

Teiseks ei olnud kohapeal võimalik saada elektrijaamale piisaval hulgal vajalikku jahutusvett, mida arvestuste järgi vajati ligi 19 000 liitrit tunnis.

Seetõttu hakkas komisjon otsima elektrijaamale mõnda sobivamat kohta, mis ei oleks olnud kaugel Eliste rabast, sest elektrijaama kütteks pidi olema turvas, ega Ellamaa raudteejaamast, sest turba vedu toimus raudteed pidi.

 

Elektrijaam tuleb Riisipere ja Ellamaa vahel asuva Valge maja juurde

Lõpuks leiti selleks sobiv koht, mis asus Ellamaa raudteejaamast viie kilomeetri kaugusel mööda raudteed Tallinna poole minnes Suurekivi külas Harjumaal.

Selles kohas asus raudtee ääres raudtee töölistele ehitatud elamu, mida nimetati „Valge maja".

Anti sisse Harju maakonna planeerimiskomisjonile maatüki kasutamiseks vastav sooviavaldus.

1922. aasta jaanuaris saabus komisjonilt positiivne vastus.

1922. aasta 14. jaanuari ajalehe Vaba Maa numbris on kirjas, et komisjon otsustas ehitada elektrijaama Riisipere ja Ellamaa vahel asuva Valge maja juurde. Selle otsusega pandi alus Ellamaa elektrijaama sünnile.

Vana-Riisipere mõisa müümata maadest saadi rentida riigistatud asundustalu maaüksust nr A-179 pindalaga ligi 9 hektarit. Sinna otsustatigi ehitada elektrijaam koos mõnede vajalike hoonetega.

Puitehitisena projekteeritud elektrijaama esialgne võimsus pidi tulema 600 kW ning sellest oleks piisanud Eliste ja Sooniste rabas olevate turbapresside käitamiseks.

Ehitustöid alustati kevadel ja elektrijaama valmimine oli ettenähtud 1. maiks.

Sama aasta aprillis valmis kontorihoone projekt, mis oli ettenähtud ehitada elektrijaama lähedale.

 

Ellamaa elektrienergia tegi atraktiivseks odav müügihind

1922. aasta suvel selgus, et peale Eliste ja Sooniste turbapresside oli veel teisigi, kes jaama elektrienergiat vajasid.

Ellamaa elektrienergia tegi atraktiivseks just selle odav müügihind.

Selleks, et rahuldada kasvavaid vajadusi, oli vaja ehitada hoopis 1400 kW võimsusega elektrijaam, mis pidi elektrienergiaga varustama lisaks Haapsalule ka Tallinna.

Seega ei olnud enam tegemist lokaalse tähtsusega, vaid kaugemaa elektrijaamaga, mis pidi töötama ööpäev läbi ja mille ülesanne oli varustada elektrienergiaga juba kaugemaid kohti. See tõstis loodava elektrijaama tähtsust.

 

Nimeks jäi ikka Ellamaa elektrijaam

Kui lokaalse elektrijaama rajamisega ei oldud veel kindlad, kas juulis 1922 loodud riikliku ettevõtte Riigi Turbatööstus allettevõtte Ellamaa-Sooniste Turbatööstus keskus tuleb Ellamaale või elektrijaama juurde, siis kaugemaa elektrijaama ehitamisega tehti otsus luua keskus siiski elektrijaama juurde.

Elektrijaamale otsustati jätta nimeks ikka Ellamaa elektrijaam, kuigi ta ei asunud Ellamaa külas.

Elektrijaam asus Harjumaal Riisepere - mitte Riisipere, nagu asulat nimetati - vallas.

Kuna Suurekivi küla oli vähetuntud hajaasustus küla, ei leitud sobivaks anda elektrijaamale nimi Suurekivi. Selletõttu jäi elektrijaamale alles talle projektis antud nimi – Ellamaa elektrijaam.

Esialgu oli kavas laiendada endist puidust elektrijaama hoonet. Siiski otsustati peaaegu valmis puithoone asemele ehitada kivihoone.

Endine puithoone lõhuti maha ja samale kohale ehitati uus paekivist hoone. Elektrijaama uue paekivist hoone autor oli poola-vene päritolu arhitekt Aleksandr Vladovski.

 

Elektrijaama sünnipäevaks loetakse 9. maid 1923

1922. aasta septembris pandi ehitusele nurgakivi. Oktoobris saadi betoneerimistöödega alustada. Ehitajad olid enamuses Petserist.

1923. aasta maikuus saadi esimene generaator tööle. Elektrijaama võimsuseks oli siis 200 kW. Sellest piisas 6-8 turbapressi käitamiseks.

Elektrijaama sünnipäevaks loetakse 9. maid 1923. On arutatud, et mis tõestab seda, et elektrijaam just 9. mail tööd alustas.

Otsest faktilist tõestust, et igapäevast turbamasinate elektriga varustamist alustati just sellel kuupäeval, ei ole. On vaid tõend, et 10. mail 1923 oli üks generaator planeeritavast neljast töös.

Selleks tõendiks on ajalehes Vaba Maa 6. juulil ilmunud artikkel „Ellamaa jõujaama ehitus lõpule jõudmas".

Artikli põhjal on järeldatud, et 9. maiks olid elektrijaamas lõppenud edukalt proovikatsed ja et sellel kuupäeval oli elektrijaam juba igapäevaseks tööks valmis. Seda aluseks võttes ongi 9. maid peetud Ellamaa elektrijaama sünnipäevaks. 

Teine generaator saadi tööle 1923. aasta juulis. Siis oli elektrijaama võimsus 600 kW. Sellest võimsusest piisas kõigi rabas olevate turbapresside käitamiseks.

1923. aasta novembriks olid kõik neli generaatorit töös ja elektrijaam saavutas siis oma koguvõimsuse, mis oli 1400 kW. 

1. novembril 1923 lülitati sisse ligi 43 km pikkune Haapsalu 15 kV kõrgepingeliin. Tallinna 35 kV kõrgepingeliin, mille pikkus oli ligi 57 km, lülitati sisse 2. jaanuaril 1924. Sellega olid saavutatud esialgsed Ellamaa elektrijaamale pandud eesmärgid. Ees ootasid uued, aga neist juba järgmisel korral.

 

Eskiis 1922. aasta elektrijaama projektist

 

Ellamaa elektrijaama uue paekivist hoone autor oli poola-vene päritolu arhitekt Aleksandr Vladovski.

 

Turba alevik 100

Turba alevik saab tänavu 100-aastaseks. Sünnipäevapidu on plaanitud 9. maile.

Enne seda aga kirjutab Raigo Piilberg paiga ajaloost läbi kolme artikli, mis ilmuvad vallalehe veebruari, märtsi ja aprilli esimeses numbris. Esimene neist meenutab aegade algust. 

 

Raigo Piilberg