Üks poiss: „Ma saan homme medali." Teine poiss: „Ei tea. Homme ei tohi lahti kukkuda, siis ei saa!" Sellist juttu juhtusin pealt kuulama.

 

Jaanuaris algas Saue Noortekeskuses projekt „Noored ronivad".

 

Noortekeskuse ronimissein on 6 meetrit kõrge. Kõige kõrgemal on sini-must-valge kivi. Sinnani peab ronima, siis läheb nimi kirja ja algab võistlus iseendaga.

 

Ronid 10 korda sini-must-valge kivini, saad pronksmedali, veel kümme korda – hõbemedali, veel kümme ja kuldmedal on käes!

 

Päeva jooksul saab ronida palju, aga kirja läheb ainult üks kord. See „nipp" aitab ronimise huvi üleval hoida. Enne otsustavat ronimist peab noor ütlema: „Hakkan ronima medalile".

 

Kui nüüd toimub lahtikukkumine julgestaja köide, läheb üks ronimise kord maha.

 

See on nagu päris elu. Kogu aeg ei saa võita, peab õppima kaotama ja oma võimeid kriitiliselt hindama. Hõbeda saamiseks on vaja ronida samal päeval järjest kaks viimast korda, kulla saamiseks järjest kolm viimast korda.

 

Nii suurt osalejate hulka ei osanud ma ette kujutada

9. detsembri seisuga on sini-must-valge kivini roninud 134 last. Kokku on ronitud 1322 korda. Oleme välja jaganud 48 pronksi, 29 hõbedat ja 19 kuldmedalit. Jaanuaris on võimalik veel lõpetada hõbe- ja kuldmedali norme. Siis aitab küll: igal asjal on algus ja lõpp.

 

Õpimoment: kes varem alustab ja rohkem panustab, jõuab varem sihile.

 

Mis edasi?

Me jätkame tase kõrgemal: haaratsiga ronimine ja kaheksaga laskumine, tõus mööda vertikaalset köit lae alla, kirkadega ronimine, koos „kannatanuga" ülespoole ronimine ja laskumine. Miks? Sest lapsed hakkasid nõudma keerulisemaid ülesandeid.

 

Soovitan vaadata Saue noortekeskuse kodulehte sauenoortekeskus.ee. Vajutage seal nuppu „Noored ronivad" ja teile avaneb medaliomanike pildigalerii.

 

Tänan lapsi ja lapsevanemaid kannatlikkuse eest, noortekeskuse juhatajat Kristit pildigalerii loomise ja korrashoidmise eest.

 

Kannatanuga koos üles ronimine

 

Õpime mängides. Fotod: Saue Noortekeskus

 

Üllar Põld

Noortejuht