« Tagasi

Nissi ja Turba kooli füüsikaõpetaja Ruth Rumask: „Füüsika on avanud mulle täiesti uue maailmapildi, see on väga äge ja kohutavalt huvitav“

Ehkki Ruth Rumask aimas juba koolilapsena, et temast võib ühel hetkel saada õpetaja, siis füüsikat õpetamas – või isegi mõistmas – ta end ette kujutada ei suutnud. Konnafoobikust loodusteadlasena inspireerub ta ümbritsevas maailmas üha uute vaatenurkade avastamisest. Seda kurvem on tal aga näha, et kooliõpilaste silmis jääb päris maailm lihtsale ja kiirele nutimaailmale üha enam alla. 

Ruth kasvas üles väikeses Turba alevikus ja lõpetas seal gümnaasiumigi. Õpingud viisid ta vahepeal ka Tallinna, kuid linnakära, kiire elutempo ja päris oma kodu rajamise soov tõid ta peagi maale tagasi. Praegu elab ta mehe ja kahe pojaga taas Turbas ning töötab nii Turba koolis kui naaberkoolis Nissi põhikoolis keemia ja füüsika õpetajana. 

Ruthi õpetajaks saamise lool oli suur mõju tema esimesel õpetajal. „Tahtsin väga tema moodi olla, mängisin sageli kooli ja õpetasin parema puudumisel oma nukke ja kaisuloomi. Otsuse õpetajaks – ja veel kindlasti loodusainete õpetajaks – õppima minna tegin aga põhikooli lõpus oma toonase keemia ja geograafia õpetaja eeskujul. Ta kohe oskas oma ainet huvitavalt edasi anda ning kõike väga lihtsasti arusaadavaks teha. Mulle tundub, et ta oli ise oma valdkonna fänn ja see ongi võti, mis aitab õpetajal õpilasteni jõuda. Sa pead ise ainet armastama, siis naudid ka selle õpetamist ja õpilane tahab sinu tunnis õppida," räägib Ruth õhinal. 

Hüpe pea ees füüsikasse, mida teist korda ette võtnud ei oleks 

Tegelikult pidi Ruthist saama geograafiaõpetaja, kuid õpingute käigus kõrvaleriala valides komistas ta füüsika otsa. „Valisin alguses kõrvalerialaks keemia, kuid lõin siis kõhklema, kas tahan seda ülikooli tasemel õppida. Nii hakkas mõte liikuma füüsika suunas. Mul puudus füüsikaga igasugune suhe, sest gümnaasiumis õppides vaheldusid füüsikaõpetajad sageli ning oli perioode, kus õpetajat sisuliselt polnudki. Seega mul tegelikult puudus ettekujutus, mis õppeainega tegu on. Olen alati väga püüdlik ja töökas olnud ning arvasin, et mis see füüsika siis ära ei ole. Kui oleksin tol hetkel teadnud, kui keeruline teekond mind ees ootab, poleks minust füüsikaõpetajat iial saanud."

Täna on füüsikast saanud Ruthi põhieriala ning ta on ülimalt õnnelik, et kuusteist aastat tagasi pea ees tundmatus kohas vette hüppas. „Ehkki õpetaja amet on minu kutsumus ja ma ei kujuta ennast ette üheski teises rollis, poleks ma varem eales kujutanud ennast füüsikat õpetamas või isegi mõistmas. Füüsika on avanud mulle täiesti uue maailmapildi ja see on väga äge ja kohutavalt huvitav!" 

Aasta-aastalt üha paremaks õpetajaks

Ruthi laeb ja inspireerib maailm tema ümber ning tunne, et ta teeb oma tööd hästi. „Ma püüan iga aastaga saada aina paremaks õpetajaks. Selleks leian ainest kõigest, millest tekib mõni uus vaatenurk või lähenemine. Mõnikord on selleks mõne õpilase huvitav küsimus või ägeda ideega kolleeg, vahel mõni uus vidin, põnev video või artikkel," jutustab Ruth. 

Siiski pole tal võimalik teha kõike päris nii nagu sooviks. „Ideaalis võiks teooria ja praktikumi suhe olla 50-50, aga paraku pole mina üks neist õpetajatest, kes seda suudaks. Ajast jääks puudu ja siinkohal ei pea ma silmas ainult õppetunni aega, vaid ka praktikumitundide ettevalmistusaega. Praktikumi ettevalmistamine on oluliselt aeganõudvam kui n-ö tavalise teooriatunni ettevalmistus." 

„Siin tulevad mängu õpetaja töökoormus ja vääriline tasu. Kooli jõuab tarku, tegusaid ja säravaid inimesi, kuid suure pinge ja töökoormuse tõttu tuhmub see sära kiiresti. Kahjuks paljud neist lahkuvad," nendib Ruth. 

Raamide nihutamine on meie enda asi 

Ruth võrdleb õpetaja tööd müügimehe omaga: „Pead oskama õpilastele teema või aine maha müüa. On suur rõõm näha, kuidas noor naudib ümbritseva maailma avastamist läbi füüsika. Kahjuks on seda sära noorte silmadesse aina keerulisem tuua, sest nende maailm on kolinud ekraanidesse. Nutimaailma mõistmine on lihtsam, sealne info ja teadmine jõuavad nooreni kiiremini. Päris elu ja päris maailm meie ümber äratavad kahjuks aina vähem huvi, sest selle mõistmine on keerulisem ja aeganõudvam."

Seda näeb ta osana laiemast probleemist: „Räägitakse kooliga seotud stressist ja ärevusest, aga vaimse tervise probleemid ei ole enamasti vaid koolist või õppimisest tingitud – need lihtsalt avalduvad või neid märgatakse koolikeskkonnas. Siinkohal tasub küsida, miks on tänases Eesti ühiskonnas see probleem nii suureks kasvanud. Noorte harjumused ja kasvukeskkond ehk nutiseadmete kuritarvitamine, mängude ja sotsiaalmeedia maailmas elamine, vale toitumine, vähene liikumine, sõltuvusainete tarvitamine jmt on siin palju määravamad, kui see, mida koolis tehakse või tegemata jäetakse." 

Ruth möönab, et pingeid võivad põhjustada ka õppekava, kodu või õpetajate liig kõrged ootused – sund aga sisemist õpimotivatsiooni ei toeta. „Matemaatika eksam on põhikoolis ajast aega kohustuslik olnud, aga see ei ole huvi või teadmisi matemaatikas kuidagi rohkem toetanud. Ühe abinõuna võiks kaaluda õppekavade põhjalikku kärpimist. Samuti võiks iga õpetaja ka iseenda seatud nõudmisi analüüsida. Kas kõik, mida me nõuame, on tõesti vajalik ja kas igalt õpilaselt peab nõudma ühepalju. Vahel mulle tundub, et oleme ise loonud endale mingid piirid või raamid ning ei märka, et neid saab nihutada." 

Artikkel tutvustab üht kümnest füüsikaõpetajate tunnustusprogrammi "Lae end" nomineeritud põhikooliõpetajat üle Eesti. Programm on mõeldud just neile õpetajatele, keda jäädakse meenutama ka ammu pärast viimast koolikella. 

 

Nimi: Ruth Rumask

Kool: Nissi põhikool ja Turba kool

Vanus: 36

Õpetaja alates: 2009

 

 

Veergu

 

Füüsikaeksperdid koolitasid programmis „Lae end" õpetajaid

 

„Lae end" haridusprogrammi valitud kümme füüsikaõpetajat kogunesid koolitusele, et koos mõjukate ekspertidega teha algust põnevate õppematerjalide loomisega, mis pakuks katsetamisrõõmu nii õpetajatele kui ka õpilastele ning mille abil on lihtne füüsikaalaseid teadmisi omandada.

 

Füüsikaõpetajatele suunatud programmi „Lae end" nomineeriti 132 õpetajat 110 koolist kõikidest Eesti maakondadest. Programmi kandideerimiseks oli vaja, et kolleeg, õpilane või vilistlane märkaks särtsakat õpetajat ja esitaks ta programmis osalema.

 

47 nomineeritud õpetajat saatsid seejärel ennast tutvustava lühivideo. Nende seast valis 10 õpetajat välja žürii, kuhu kuulusid Eesti Energia, Eesti Füüsika Seltsi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Metroserdi, Videoõpsi esindajad ja Rakett69 võitja. 

 

Programmi kutsuti Annika Kumar Mäetaguse põhikoolist, Daniel Kaasik Tallinna reaalkoolist, Marko Häelm Tallinna südalinna koolist, Laura Herm Rakvere reaalkoolist, Robert Reesaar Tartu Forseliuse koolist, Kaija Seepter Järveküla koolist, Ermo Soobik Keila koolist, Ruth Rumask Nissi põhikoolist, Reivo Maasik Tallinna reaalkoolist ja Oleg Shvaikovsky Püha Johannese koolist. 

 

Kümnest õpetajast mitmel on füüsikaõpetaja kutsele lisaks muu varasem töökogemus - keemia, bioloogia, meditsiini, advokaadi või telekommunikatsiooni alased kogemused ning üks õpetaja on varem teinud misjonäritööd.

 

Kümme õpetajat osalesid 18.-19. augustil koolitustel Tallinnas ja ühepäevastel koolitustel oktoobris Tartus ning detsembris Tallinnas. Programmi lõppedes saavad kõik osalevad õpetajad rahalise preemia 1653 eurot (bruto) oma aja ja teadmiste jagamise eest õppevideote väljatöötamiseks.

 

 

www.laeend.ee/fyysika