Annely Ajaots on Nissi Põhikooli juhtinud 25 aastat, tänavu sügisel täitus 30 aastat, kui temast sai algklasside õpetaja.

Kuigi tegu on rohkem looga haridusest ja koolist, alustame sellest, kuidas Annely Ajaotsast sai algklasside õpetaja ja mõni hea aasta hiljem kooli direktor.

 

Õpetajaks ja koolijuhiks saamise lugu

Annely on üles kasvanud Kivi-Vigalas ja lõpetanud sealse põhikooli. Järgnes Pärnu-Jaagupi keskkool ja kohe töö Tihemetsa põhikoolis õpetajana.

„Õpetajaks saamisest olen ma unistanud alates neljandast klassist. Koolis õpetajad väga tunnustasid minu mõtet ja toetasid seda. Kui ma olin vanemates klassides, oli mul juba siis võimalus aeg-ajalt käia algklassides õpetajaid asendamas, tunde andmas. Ju nad siis nägid, et see mulle sobis," arvab Annely.

Ta mõtles Tartu õpetajate seminarile juba pärast põhikooli, aga ema ei lubanud minna kodust nii kaugele. Pärast keskkooli juhtus, et ta ei saanud seminari sisse. Muusikalise katsega jäi esimese või teisena joone alla, hoolimata sellest, et oli muusikaklassis käinud ja klaverit õppinud – katsed olid nii tugevad.

Et katsed seminari olid augusti alguses ja enam polnud võimalik kuhugi kandideerida, astus ta Pärnus bussilt maha ja kõndis otsejoones Pärnu haridusosakonda esitama küsimust, kas temasugusele keskharidusega inimesele, kes väga tahab õpetajaks saada, on koolis kohta. Oli, lausa viide või kuude kooli. Annely valis Tihemetsa põhikooli, kuna koha nimi kõlas tuttavalt.

Ja nii läkski ta ühte toredasse armsasse maakooli, Tihemetsa põhikooli, algklasside õpetajaks, hakkas käima ettevalmistuskursustel Tallinna Pedagoogikaülikoolis ja läbis sisseastumiskatsed kindla peale. Õppis ja töötas samal ajal.

Pärast kolme aastat Tihemetsas tuli Annely Ajaots Nissi kooli õpetajaks. „Olin jõudnud siin viis aastat algklasside õpetaja olla, kui direktor Andres Pajula suundus keset õppeaastat Sauele abilinnapeaks. Oli väga vaja, et keegi võtaks kooli juhtimise enda kanda. Kuidagi olin ma nõus. Et see kaks kuud," muigab Annely. Ja sellest kahest kuust sai tänavu kevadel 25 aastat.

Annely Ajaots meenutab, et Andres Pajula oli talle algul hea mentor ja esimesel aastal suureks toeks. Ka tänase koolihoone loos on Andresel oma osa. Soovitas ta, siis juba Tallinna haridusameti juhina, esimesena valminud projekti koolirahana sahtlisse panna ja uueks arhitektiks Maarja Nummerti kutsuda.

2006. aasta lõpus valminud koolihoone on soe, sõbralik ja avatud, maja tiivad kui käed avali, nagu ta ootaks sind – tere tulemast. Nissi kooli juht ütleb, et unistada tuleb suurelt. Ei uskunud keegi, et uus kool ühel päeval tõeks saab.

 

Üha enam erisusi, üha enam väikeklasse

Nissi koolis õpib täna 169 õpilast. Hoone on mõeldud 216-le arvestusega, et 24 õpilast on klassis. Tundub, et ruumi on, aga tegelikult hakkab kitsaks jääma, kuna kaasava hariduse rakendamine koolides toob üha enam juurde erisusi, mida tuleb arvestada, üha enam on väikeklasse. „Need on tõelised väljakutsed täna Eesti hariduses. Väljakutsed õpetajatele, lastele ja vanematele," tõdeb kauaaegne pedagoog, kelle arvates võib üks põhjus, et koolides on õpetajate nappus, olla just kaasav haridus, sest kõik õpetajad ei tule toime, et kõiki erisusi tuleb õpetada tavakoolis.

 

Aasta-aastalt läheb uute õpetajate leidmine raskemaks

Annely Ajaotsale tuli selle aasta august tuttav ette võrrelduna esimese aastaga, kui temast sai õpetaja. „Ajalugu kordub," sõnab ta ja lisab, et ka siis oli õpetajate puudus, miks muidu võeti tööle keskharidusega „plikatirts".

Tänavuse õppeaasta algus oli Nissi koolile üks pingelisemaid, kuid õpetajad on leitud ja tunnid antud. Suuresti tänu sellele, et Saue vald on õpetajaid väärtustanud, andnud oma panuse ja annab jätkuvalt. 

„Riik peaks mõtlema selles suunas, et õpetajaid on vaja kiiresti koolitada. Täna puudub aga võimalus, et omandada kutse töö kõrvalt," märgib Annely ja loodab, et ülikoolide lubadus ses osas midagi ette võtta jõustub lähiajal, kuigi õpetajate puudusest on räägitud juba aastaid.

 

Õhkkond on kindlasti see, mis on rahulikum

Direktor teab, et maakoolis on koolipere üks ühine suur pere, sellise paraja suurusega, et saab sündmusi üheskoos tähistada, üheskoos midagi ette võtta. See annab lastele kogemuse, et tuleb teistega arvestada – suurel väiksemaga ja väiksel suuremaga. „Võib öelda, et põhikooli lõpetaja põhikoolis on mõneti küpsem ja elukogenumgi, harjunud vastutust võtma ja eeskujuks olema, sest on ta ju põhikoolis kõige vanem ja igal juhul ta võidab sellest. Teisalt läheb gümnaasiumisse teadlikum noor, keskkond on akadeemilisem. See jällegi on eeskujuks ja ehk distsiplineerib põhikooli osa," vaeb Annely ühe ja teise koosluse plusse.

Koolipäev linnakoolis on üldjuhul selline, et laps viibib majas koolitundide ajal. Seejärel suundub igaüks erinevasse huvikooli. Maakoolis jätkub päev pärast tundide lõppu sealsamas. „Kõik on kohapeal. Siin ta saab huvihariduse. Ta on toetatud, hoitud rohkem, ka pere ja lapsevanema jaoks. Samas on linnalapsed võib-olla iseseisvamad. Ma ei tea seda," mõtiskleb ta.

Annely Ajaots arvab, et suures koolis on laps võib-olla ikkagi nagu natuke nähtamatu. Paraja suurusega maakooli võlu on aga selles, et saab rohkem püünele. Direktor usub, et ei ole arvatavalt ühtegi Nissi kooli lõpetajat, kes poleks kas või korra laval teiste ees üles astunud, saanud mingi autasu või tunnustuse, spordipäeval medali.

 

Muutused on märgatavad, suhtumine ja hoiak kooli ja õpetajatesse teine

Nutiajastu on jätnud omad jäljed. Noored vanemad on nutimaailmas ja nad ei suhtle lastega enam nii palju kui varem. Osade laste kõne tuleb hiljem ja aeglasemalt, ka lugemine ja kirjutamine. Nad vajavad enam kodust arendavat tuge.

Kui seda pole ja kui laps kooli jõuab, tekitab see omamoodi püsivus-, tähelepanu- ja keskendumismuresid. Sealt edasi tulevad kohe käitumismured.

„Ühiskond on muutunud, maailm on muutunud ja sellega koos inimesed," nendib Annely, lisades, et peredes on ka traditsioonid muutunud. Kui kuulata lapsi, on väga vähe ühist aega, kus terve pere istub näiteks õhtusöögilaua ümber ja arutab päevasündmused läbi. Samas vajadus on. Seda näitavad kokandustunnid, mis on väga populaarsed. Road valmis, istuvad noored ümber laua, naudivad head sööki, mida üks või teine grupp tegi, jagavad kogemusi, mis oli hästi, mida saaks või võiks paremini, ja ütlevad, et nii tore on istuda ja rääkida. Kodus aga ühist aega kõigil ei  ole: kõigil on kiire.

Annely Ajaots arvab, et maailmas on õiguste ja kohustuste tasakaal paigast ära ja et tänane noor ei ole valmis enam pingutama. Ja kui ta peab pingutama, et ainest aru saada, läheb tihti õpetaja süüdistamiseks. Seda ei nähta, et tunnis võiks kuulata, kaasa teha, õigel ajal tundi tulla. 

„Elame arvamuste ühiskonnas ja kõik arvavad midagi, kuid sealhulgas on palju vastutustundetut väljaütlemist. Kooli suhtes tehakse seda eriti aktiivselt, sest kõigil on ju kooliga oma kogemus. Kõik ju teavad, kõik on koolis käinud. Ka viisakusest jääb puudu viimasel ajal," on koolijuht märganud.

Samas on tal hea meel tõdeda, et õpetaja ametit on üha enam hakatud väärtustama – võtta kas või tunnustusgala „Eestimaa õpib ja tänab" -, kuid kõige esimese asjana saab oma ametit väärtustada õpetaja ise.

 

Üle poole lõpetajatest jätkab õpinguid gümnaasiumis

Nissi koolis on alati väärtustatud head haridust, haridusele just kvaliteeti andes. Kool jälgib, kuhu lõpetaja edasi õppima suundub. See on hea tagasiside.

Annely Ajaots on veendunud, et kooli antav haridus peab olema nii tugev, et kui noor inimene kooli lõpetab, saab ta edasi minna suunas, mida ta soovib. „Ja seda vaimu on meil alati olnud. Seda ma kuulen vilistlastelt, endistelt õpetajatelt," kinnitab direktor.

Nissi kooli teeb Annely Ajaotsa jaoks eriliseks, et see on tema kodu kool, kogukonna kool, kus vaimu kannavad edasi traditsioonid, kus on au sees sport ja avatus, kus ulmelised mõtted saavad teoks, kus juht on kui kapten laevas, kuid koos meeskonnaga, kes julgeb anda vajadusel ka konstruktiivset tagasisidet, et üheskoos ühiselt seatud eesmärke ellu viia.

 

Nissi Põhikool, kauneim ühiskondlik hoone vallas aastal 2022

Kooliperel on tohutult hea meel, et neid märgati, ja palju mõtteid, kuidas edasi minna.

Vana vundament on plaanis arendada mõnusaks istumispaigaks. Ideaalis saada sinna laulukaar, kus korraldada õuekontserte.

Nad unistavad üheskoos ja kõik, mis olemas, on sündinud koostöös ühise meeskonnana. Korrashoiul aga hoiab peamiselt silma peal majandusjuhataja Virve Pipar.

Kooli territoorium on kogukonnale avatud ja rajatu on tihedas kasutuses ka õhtuti: välijõusaal, staadion, mõnusad tegelused lastele – kõik tänu valla toele. Hoiame üheskoos, mis on loodud!

 

 

Kooliperel on tohutult hea meel, et nende haljastust märgati, ja palju mõtteid, kuidas edasi minna.

 

2006. aasta lõpus valminud koolihoone on soe, sõbralik ja avatud, maja tiivad kui käed avali, nagu ta ootaks sind – tere tulemast. Fotod: erakogu, Reelika Väli, Sirje Piirsoo