Spordipäevad on Nissi koolis alati au sees olnud. Nüüd on ka kooliolümpiamängud saamas üheks toredamaks traditsiooniks kooli ettevõtmiste nimekirjas.

 

Eesti Olümpiaakadeemia kooliolümpiamängude projekti rahastuse toel sai sellel sügisel teoks järjekordne sportlik suursündmus - Nissi Põhikooli II kooliolümpiamängud. Kooliolümpiamängude programmis matkitakse päris olümpiamängude tavasid. Nii koosneb mängude kava kahest olulisest osast: olümpiaharidusnädalast ja spordipeost.

 

Meie projekt sai alguse juba juunikuus, kui Tartust tuli külla Eesti Spordimuuseum. Hariv loeng ja suurt elevust tekitanud osavustestid olid väga toredaks sissejuhatuseks sellesse õppeaastasse üleeuroopalisele spordinädalale plaanitud olümpiale.

 

Tõsine töö spordimängude õnnestumiseks algaski kohe septembri esimesel nädalal: lõime kooliolümpiamängude komitee, toimusid kogunemised ning igat laadi teavitused mängude korralduse ja tegevuste kohta.

 

4.-9. klassi õpilased moodustasid neli väljamõeldud riiki. Sel korral võistlesid omavahel Zulandia, Emeraldia, Hiijoomaa ja Obsternia, mida juhendasid õpetajatest ja 9. klassi õpilastest riigijuhid.

 

Olümpiaharidusnädalal oli kohtumine omaaegse kuulsa olümpiasportlasega. Enda sporditeest rääkis Erki Nool ja andis asjalikke nõuandeid tippu jõudmiseks. Riigid võtsid omavahel mõõtu viktoriinis teemal „Eestlased olümpial" ja valmistasid silmaringi arendava seinaplakati. Vanemate klasside õpilased osalesid ka maskoti joonistamise konkursil.

 

Olümpiapäeval kogunes koolipere kooli ette ja spordipidu algas lippude lehvides võistlejate uhke paraadiga. Värvi ja särtsu andsid riikidele kujundatud erinevad T-särgid. Järgnesid avakõned, heiskasime olümpia hümni saatel lipu ja süütasime olümpiatule. Kõlasid sportlaste ja kohtunike ausa mängu reeglite järgimise vanded.

 

Võistluskavas oli sel korral 12 põnevat spordiala: lõputu pendelteatejooks, köievedu, liikuv korvpall, jalgpall, push-võrkpall, rahvastepall, kõrgus-kaugushüpe, kuuliheide jalge vahelt, jalgrattakross, vibulaskmine, rinnalt surumine ja sumomaadlus.

 

Olümpia lõppes piduliku autasustamisega kooli saalis. Alade parimad said kaela medalid, mida oli ühtekokku 336 tükki. Head meelt tegi, et mõnele oli see esimene medal üldse, aga kõige edukamale kogunes neid lausa seitse.

 

Riikidevahelises ülimalt pinevas punktiarvestuse heitluses kuulus üldvõit ühepunktilise edumaaga Hiijoomaa sportlastele.

 

Olümpiatuli on selleks korraks kustunud. Kiitus kuulub kõikidele tublidele sportlastele, riigijuhtidele ja spordipeo õnnestumisele kaasa aidanud õpetajatele. Suur tänu rahastuse ja toetuse eest Eesti Olümpiaakadeemiale ja Eesti OÜ/PrintExpressile.

 

 

 

Fotod: Reelika Väli

 

Andres Elmik 

Nissi Põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja