Oktoober algas Saue Noortekeskuse jaoks põnevalt ja rahvusvaheliselt.

 

Meiega liitus kuuks ajaks Saksa praktikant Sandra. Järgmised 11 kuud veedab aga meiega India noormees Avy, kes on pikaajalises vabatahtlikus teenistuses, mida koordineerib MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus ja rahastab Euroopa Solidaarsuskorpus.

 

Küsisime mõlemalt noorelt mõndagi, et neid paremini tundma õppida. Selles lehenumbris räägib endast Sandra, edaspidi Avy.

 

Sina aga tule, astu noortekeskusest julgelt läbi ja saa nendega ise lähemalt tuttavaks.

 

Sandra on pärit Saksamaalt

Ta elab väikeses külas nimega Königsdorf vanemate ja kahe vanema vennaga. Küla asub Kölni lähedal.

 

Sandral on suur pere. Lähedastele pereliikmetele lisaks on ta vanematel ja vanavanematel kaks venda, kuus tädi, seitse onu ja umbes kaksteist nõbu. Pereüritused on alati rahvarohked, valjuhäälsed ja sagedased. Nii suur armastav perekond on lõbus ja alati on keegi, kellega saab rääkida.

 

Königsdorfis on võimas ja ilus mets, kus Sandrale meeldib koera Jerryga või ka üksi jalutada.

 

Kölni erinevates linnaosades toimub alati midagi: erinevad lõbustused, kirbuturud, tänavatoidufestivalid või väikesed peod. Kölner Karneval on nädal, kus kõik lähevad hulluks, panevad kostüümid selga, laulavad ja tantsivad koos. Väga lõbus ja Sandra ootab seda osa aastast alati väga.

 

Sandra arvab, et igaüks peaks Saksamaast teadma, et sealsed inimesed on sõbralikud ja abivalmid - Kölnis tõeliselt avatud, õnnelikud ja naeruhimulised -, et maa põhja- ja idarannikul on randu, kuhu minna suvel, sest need on väga tuulised, kuid väga ilusad, et multikultuurses riigis on esindatud paljud rahvused ja seda on tore kogeda.

 

Saksamaalgi on palju noortekeskuseid, kuid Königsdorfis vaid üks väike, mis asub keldris. Suur tuba, kus on diivanid, televiisor, mängukeskus, palju lauamänge ja natuke ruumi käsitööks. Sandra pole kunagi varem noortekeskuses töötanud, ta teeb seda esimest korda meie vallas.

 

Lapsena aga tahtis ta saada fotograafiks. Onu kinkis talle 10. sünnipäevaks fotoaparaadi ja Sandra pildistas kõike: lilli aias, omi koeri, peret ja sõpru, taevast. Oli väga lõbus.

 

Sandra arvab, et ta oli noorena väga loominguline, fantaasiarikas laps. Tegi käsitööd, veetis aega pilte joonistades, lugusid välja mõeldes ja neid väikesesse raamatusse üles kirjutades, mõtles sõpradega välja ja mängis erinevaid rollimänge, kuulas muusikat. Oli ilmselt päris „normaalne", arvab ta ise.

 

Kui rääkida Sandraga reisimisest, siis siiani on talle enim meeldinud Sardiinia, kuhu ta tahab kord tagasi minna.

 

Eestiga polnud tal mingit sidet, aga Eesti kõlas nii huvitavalt, et ta otsustas meile praktikale tulla. Ta kaalus ka Helsingit, kuid nüüd plaanib teha sinna väikese laevareisi, kui Eestis on.

 

Siin olles soovib Sandra täiendada teadmisi meie kultuurist ja Eestist laiemalt. Tema meelest on Tallinna vanalinn väga ilus, et seda sõpradega avastada. Ta loodab, et novembri keskel Eestist lahkudes on ta õppinud natuke eesti keelt, on kohtunud paljude toredate inimestega, veetnud siin aega, mida hiljem meenutada kui vahvat seiklust, ja kogenud paljutki uut.

 

Sandra õpib koolieelse lasteasutuse õpetajaks-professionaalseks noorsootöötajaks. Õpe kestab kolm aastat, pärast mida võib ta töötada lasteaias, eelkoolis või noortekeskuses.

 

Noore naise suurim unistus tööst lähtuvalt on olla noortele usaldusväärne, abivalmis ja hea kaaslane, kes saab aidata neid elu rasketel aegadel. Aga elada ka täisväärtuslikku elu, nautida seda pere ja sõpradega ning saada näha veel mõnda ilusat kohta maailmas.

 

Tere tulemast, Sandra! Foto: Milena Gamzina

 

Kristi Paas

noortekeskuse juhataja