« Tagasi
Oktoobrist hooldab Saue valda suunduvaid riigiteid Verston
Alates oktoobrist vastutab Lääne-Harju riigimaanteede korrashoiu eest järgmised viis aastat Verston OÜ. Piirkonna teemeister Reigo Kaljula räägib, kuidas ja milliste masinatega plaanitakse Saue valda suunduvaid riigiteid hooldada ja pakub võimalust tulla nende juurde tööle.
Lääne-Harju korrashoiupiirkond, mille raadiusesse jäävad muuhulgas Keila, Paldiski ja Saue linn, Vasalemma, Saku, Kiili, Rummu, Muraste, Tabasalu, Laulasmaa, Keila-Joa, Harju-Risti jpt asumid, hõlmab 720 kilomeetrit riigimaanteid.
„Järgmisel viiel talvel on Verstoni tagada siinelavate inimeste turvaline teekond koju, kooli ja tööle. Selleks teeme regulaarselt lume- ja libedusetõrjet," ütles Kaljula.
Talvetöödeks seatakse ööpäevaringseks hoolduseks valmis kahe saha ning soolapuisturiga varustatud 11 baasautot, 2 varuautot ja 7 traktorit. Pooled neist on täiesti uued ja kõige moodsama tõrjetehnikaga sõidukid, mis jõuavad Verstoni Sauel asuvasse piirkonnakeskusesse sel sügisel. Ka ülejäänud masinad on uuemad kui viis aastat ning varustatud kaasaegse tehnikaga.
Lääne-Harju riigimaanteede korrashoiuga tegeleb umbes 25 inimest. „Tööpõld on lai ja head töötajad on Verstonisse alati oodatud. Täna pakume ligi kümnele inimesele võimalust liituda meie meeskonnaga. Eriti ootame tööle lähipiirkonna elanikke, sest hooldesõidukijuhina saab anda panuse turvalisse liikumisse oma kodukandis ning teha paindliku ajaga tööd kodu lähedal. Eelduseks on C-kategooria juhiluba, täpsemat väljaõpet pakume kohapeal. Huvilised leiavad rohkem infot Verstoni kodulehelt, võib pöörduda ka otse minu poole," ütles Kaljula.
Teemeistri kinnitusel ei tule talv neile kunagi ootamatult. „Liiklejad ilmselt ei tea, et Verstoni autod puistavad teedele soola juba oktoobri alguses, kui tekib esimene härmatis. Just varahommikul, umbes kella viie ja kaheksa vahel on libeduse oht kõige suurem," selgitab Kaljula. Tema sõnul sõidavad hooldeautod välja kell neli öösel, et liiklejaid mitte segada ning tagada kõigile tööle ja kooli sõiduks turvaline tee. Teeolude hindamiseks kasutatakse eelkõige Teede Tehnokeskuse ilmastiku seire- ja ilmajaamade infot ning prognoose.
„Teeme enne liiklejate tulekut töö vaikselt ära. Kui lund parajasti ei tuiska või teeolud järsult ei halvene, siis tipptundidel me üldjuhul teedel ei tööta," kinnitab teemeister.
Maanteedel hakkavad sahad tööle varastel hommikutundidel ning pärast seda lükkavad traktorid lumest puhtaks bussipeatused ja kergliiklusteed. Lääne-Harju korrashoiupiirkonnas on umbes 50 kilomeetri ulatuses riigimaanteede kõrval kulgevaid kergliiklusteid.
Riigiteede korrashoiuleping hõlmab ka teeäärte niitmist suvel. Enamasti toimub esimene niitmine pärast jaanipäeva. Niidetakse teekatte servast kuni kolm meetrit ning kõrre kõrgus võib olla 20-40 sentimeetri. Seega peab teeääri niitma vähemalt kord kuus.
Kaljula kinnitab, et Verston ei kasuta teeäärte hooldamisel kemikaale ega pritsi teepostide ja liiklusmärkide ümber umbrohutõrjeks mõeldud glüfosaati, sest mürgid on ohuks loodusele, teede naabruses elavatele loomadele ja inimestele endile.
Verston OÜ hooldas Lääne-Harju piirkonna teid ka möödunud viiel aastal. Ettevõte vastutab teede korrashoiu eest viies Eesti piirkonnas, kus riigimaanteede kogupikkus on rohkem kui 5500 kilomeetrit. See teeb Verstonist Eesti suurima teehooldaja.
2010. aastal tegevust alustanud Verston on kasvanud Eesti üheks suuremaks teedeehituse ja korrashoiu täisteenust pakkuvaks ettevõtteks, mis panustab ehitusvaldkonna arengusse, kaasajastamisse ning efektiivsuse suurendamisse. 2021. aastal andis ettevõte tööd kokku ligi 320 inimesele ning firma müügikäive ulatus 70 miljoni euroni. Verston on koos partneritega ehitanud mitu riigile olulist objekti, näiteks Reidi tee Tallinnas, Tartu maantee Kose-Võõbu ja Võõbu-Mäo neljarealise lõigu, Kommunismiohvrite Memoriaali taristu ning Tallinna ja Ämari lennujaama laiendused.
Foto: Verston OÜ Lääne-Harju piirkonna teemeistri Reigo Kaljula sõnul on talvel siinsete riigiteede hooldamiseks valmis kahe saha ning soolapuisturiga varustatud 11 baasautot, 2 varuautot ja 7 traktorit. Foto: Verston OÜ