Kui sa väljud tööelust, leiad end olevat vastuolulises olukorras. Ühest küljest on aega palju – pole ju vaja iga päev tööl käia. Aga oma sünniaastat vaadates saad aru, et aega on tegelikult vähe ja seda tasub kulutada ainult sellele, mis sulle tõeliselt korda läheb.

 

Sellest olukorrast leidis ennast ka disainer Kersti Kristlieb, kui ta viis aastat tagasi koos elukaaslasega Tallinnast väikeses Siimika külas asuvasse maakoju elama asus.

 

Kuna perre kuulub ka kaks Soome lapikoera – fotol Kersti ja Luxi -, kellega pikki jalutuskäike ette võeti, said ümbruskonna teed ja matkarajad üsna ruttu tuttavaks.

 

Vahelduseks võeti ette ka veidi pikemaid retki Nõva kanti, kus hakkas silma sealsete kaunite inimtühjade randade kivirikkus. Fossiilid, paekivipaljandid, jääajal Skandinaaviast siia sattunud rändkivid, bretša, mille tekitas 500 miljonit aastat tagasi Nõva rannikumerre kukkunud Neugrundi meteoriit - uskumatult põnev maailm, mille kohta tekkis soov rohkem teada saada ja oma leidusid ka teiste huvilistega jagada.

 

Otsides infot kivide kohta, selgus disainerile tõsiasi, et eksootilisi kive ja nendest valmistatud ehteid pakutakse hulgaliselt, eestimaiseid aga peaaegu üldse mitte.

 

Muidugi ei tulnud mõte hakata valmistama enda leitud kividest ehteid ka päris tühjale kohale. Olles ise n-ö sihtgrupp, oli Kersti märganud, et karge disainerliku vormikeelega, aga samas mõõduka hinnaga kaelakeesid ei ole meie poodidest lihtne leida. Miks siis mitte ise proovida, kas tavalisest eestimaisest kivist on võimalik kaelaehteid teha?

 

Muidugi ei ole kividest ehete tegemine päris nii lihtne, et leiad rannast kivi, puurid sellesse augu ja riputad paela külge. Oleme ju kõik kogenud, et looduses leiduvad kivid on esmapilgul üsna hallid ja ilmetud. Selleks, et kivi tõeline olemus esile tuleks, on vaja temaga veidi vaeva näha. Lõikad, lihvid ja poleerid ning – simsalabim – sulle avaneb täiesti imeline aastamiljonitevanune maailm!

 

Kersti alustas väga lihtsate vahenditega. Kodus oli tavaline plaadilõikur ja lihvimiseks veekindlad liivapaberid. See hetk, kui töötlemise käigus tuleb ilmsiks kivi „sisemine ilu", oli nii köitev, et Kerstile sai kiiresti selgeks – just sellega ta tahabki tegeleda!

 

Praeguseks on nii kivide töötlemiseks vajalike masinate arsenal kui oskused muidugi oluliselt täienenud.

 

Oma põnevate kivileidude ja neist valmistatud kaelaehete tutvustamiseks tegi disainer Facebooki lehe, mille nimeks sai Keeline (www.facebook.com/kerstiehted). Nüüdseks on see nimi ka kaubamärgina registreeritud.

 

Loomulikult tekib huvitavaid kive leides soov nende kohta rohkem teada saada. Õnneks on

sotsiaalmeedias mitmeid geoloogiateemalisi gruppe, kus oma ala asjatundjad huviliste küsimustele vastavad. Kersti lemmiklinkideks on kujunenud kivid.info ja mindat.org.

 

Sage külaline on ta ka FB gruppides Eestimaa Kivid & Geoloogia, Kivisõbrad ja fossiilihuvilised, Lapidary, Amateur Geology And Rock Collecting, Rock & Stone Identification.

 

„Olen väga tänulik inimestele, kes nendes gruppides ei pea paljuks oma aega ja teadmisi minusuguste huvilistega jagada. Geoloogi minust muidugi ei saa, aga siiski on tore kaelakeedes kasutatud kivide kohta ka veidi asjalikku infot leida. Esoteerika ja müstika, mida kivide ja kristallidega sageli seostatakse, pole minu rida. Loodus on kividesse talletanud kogu maailma ajaloo. Mulle sellest piisab ja mind köidab võimalus seda lugu Keelise keede kandjatega jagada", räägib Kersti.

 

Keelise kaelaehete peategelaseks on alati kivi. Neid püüab Kersti töödelda nii palju kui vajalik ja nii vähe, kui võimalik. „Minu eesmärk ei ole lihvida kivi ideaalselt siledaks ja perfektselt geomeetriliseks. Soovin kive töödelda niivõrd, et minu keede kandjad hoomaksid, mida ma iga konkreetse kivi puhul kauniks pidasin", nendib disainer.

 

Tähtsaks peab ta ka seda, et nende kivide leidmiseks ei ole maad kaevatud ega kivipaljandeid lõhutud. Au sees on vana hea põhimõte, et pärast looduses liikumist ei tohi sinna inimesest jälgi maha jääda. „Seda, et meil on alles nii palju puutumatut loodust ja et me saame rannikul vabalt liikuda, pean ma suureks privileegiks ja loodan, et nii see ka jääb," ütleb Kersti.

 

Keelise kaelaehteid on juba ka märgatud. 9. aprillil oli Keeline kutsutud osalema Padise Paepäevale Padise kloostri külastuskeskuses. Eestimaiste kividega kaelakeed osutusid sedavõrd huvipakkuvaks, et külastuskeskus võttis väikese valiku neist enda poodi müügiks.

 

Läinud suvel olid Keelise stendid 78 kaelakeega esil ka RMK Nõva külastuskeskuses. On ju Kersalu, Laoküla, Vintse, Alliklepa, Ristna, Keibu, Toomanina, Nõva, Peraküla ja Dirhami just need kohad, kuhu kiviretked on Kerstit sagedasti viinud.

 

Kui teid kõnetavad Eestimaiste kivide peenetundelised värvid ja lugu, mida need kivid meile räägivad, olete oodatud 1.–30. oktoobrini tutvuma Keelise kaelakeede väljapanekuga Saue vallamaja fuajees.

 

Disainer Kersti Kristliebi 78 kaelakeest koosnev näitus RMK Nõva külastuskeskuses. Fotod erakogu

 

 

 

Saue Valdur

sirje.piirsoo@sauevald.ee