Laagri keskusesse kujunenud hariduslinnak toob koolinoored Laagrisse. Õpilasi on Laagris rohkem kui kunagi varem. Laagri Koolis ja selle kõrval asuvas gümnaasiumis algavad tunnid uuel õppeaastal kell 8.30.

 

Haridusmaastik Laagris on muutunud

Suur, silmaga nähtav muutus on gümnaasiumi valmimine. Laagri Kooli kõrvale on kerkinud uus spordihoone ning suur ja moodne koolimaja, kuhu algaval õppeaastal seavad oma sammud gümnasistid.

 

Seega on Laagri keskel justkui hariduslinnak, kus on väga lähestikku kaks lasteaeda, põhikool ja gümnaasium.

 

Koos ujula, staadioni, kahe spordihoone, tennisekeskuse ja tervisekeskusega moodustub kompleks, mis kõikide eelmärgitute tegevusi ja toimimist toetab ja kus jagub enesearendamiseks võimalusi sisuliselt sünnist surmani!

 

Õpilaste hulk kasvab muidugi märgatavalt

Lisaks sellele, et gümnaasiumisse asub õppima ligi 330 õpilast, kasvab jätkuvalt ka Laagri Kool. Peamajas on sügisel koolipingis kokku 930 õpilast ja Möldre maja õpilaste arv on 290 ringis.

 

Seega on Laagri Kool 1200 õpilasega juba grammi võrra keskmisest suurem maakool.

 

Muutus, mida enne kooliaasta algust silmaga ei märka, on koolipäeva algus. Seni algasid Laagri Koolis tunnid 8.15.

 

Arutelu koolipäeva alguse hilisemaks nihutamise osas on kooli hoolekogus ja ka teistes huvigruppides toimunud pikalt.

 

Ettepanekuid on olnud alates sellest, et koolipäev võiks alata kell 8.00, kuni selleni, et algus kell 9.00 oleks õpilasesõbralikum.

 

Igal ettepanekul on omad argumendid ja ei olegi ehk paslik arvata, et hommikuinimesed ja õhtugeeniga inimesed siin kokkuleppele saaks.

 

Küll on käega rehmatud, et noored mingu lihtsalt varem magama, ega muidu rikkust koju too.

 

Samas on paljud vanemad ja õpetajad märganud, et olenemata magama minemise ajast on õpilased, eelkõige aga teismelised, esimeses tunnis justkui unevines. Lihtsalt aju ei ärka üles.

 

Uurima hakates selgub, et erinevalt täiskasvanutest on teismelistel, aga ka üldse lastel, magama jäämise ja ärkamisega segased lood.

 

Eesti koolide seast leiab hea näite Tartu Erakooli näol, kus samasugune dilemma oli ja millest on 18.05.2018 Õpetajate Lehes ka artikkel kirjutatud. Seda lugedes tuleb täitsa tuttav ette, et põhikooli õpilane ei suuda varahommikul reipalt ärgata, tal pole erilist söögiisu ja ega temast koolis ka esimeses tunnis tordivulkaanilaadset sära ei paista.

 

Laagri Kooli hoolekogus ja õpetajate hulgas on koolipäeva alguse hilisemaks nihutamisest päris kaua räägitud ja eeltoodud artiklis kirjeldatuga on kattuvust palju. Aga just hoolekogu liikmete seas oli lapsevanemaid, kes sukeldusid laias maailmas tehtud uuringutesse ja andsid tõuke muutusteks.

 

Uuringud kinnitavad seda, mida enamasti silmagagi on näha. Teismelise kehas toimuvad füsioloogilised muutused ei lase tal lihtsalt varem magama jääda ja sellest tulenev unepuudus mõjutab varase ärkamise puhul kogu päeva õppimisvõimet.

 

Piisab ka väiksemast muudatusest, ei pea kohe tunni võrra koolipäeva algust nihutama, et olukord muutuks.

 

Ühes 2014. aasta uuringus (Boergers, Julie PhD; Gable, Christopher J. BA; Owens, Judith A. MD, MPH) nihutati koolipäeva algus kella pealt kella 8.25 peale. Tulemuseks tõusis nende õpilaste arv, kes magasid öösel 8 tundi, 18 protsendilt 44 protsendile. Päevane unisus ja depressiivsus kahanes märgatavalt.

 

Teine uuring toob näite, et teismelise jaoks on kell 7.00 ärgata sama, mis 50-aastasel kell 4.30.

 

Teaduslikke uuringuid tuleb aga päriselus kõrvutada nii transpordiprobleemide kui koolipäevale järgnevate huvitegevuste ajastamisega. Hilisem koolipäeva algus lükkab ju kõik ülejäänud plaanid uppi! Aga kas ikka lükkab?

 

Laagri Kooli muudatus on kavandatud väikese sammuna, mis ei lükka rivist välja teiste tegevuste planeerimist, ei mõjuta kardinaalselt transpordi korraldamist ning annab samas noortele võimaluse ärgata natukenegi hiljem.

 

Lisaks veidi hilisemale ärkamisele on aju aktiveerimiseks väga oluline ka liikumine. Seega on äärmiselt mõistlik korraldada kooli tulemine nii, et õpilane saaks kooli jalgsi või jalgrattaga kas kogu tee või vähemalt viimase kilomeetri.

 

Ka selle kohta on mitmeid uuringuid ja soovitus hommikuti värskes õhus liikuda ei tule ehk kellelegi suure üllatusena. Jalgsi või rattaga kooli tulles ei teki Laagris ka liiklusseisakuid, õhk on puhtam ja tuju on juba esimeses tunnis rõõmsam!

 

Laagri Kooli ja gümnaasiumi rattaparklates on piisavalt kohti, et saab ratta turvaliselt ära panna ja kell 8.30 algavasse tundi jõuda.

 

Artikkel ja uuring

 

Toomas Artma

Laagri Kooli direktor