Eglel on äge roosa poisipea, tukk turritab elurõõmsalt. Aga alles hiljuti oli ta peanupp päris paljas.

Keemiaravi võttis juuksed, paari päevaga muutusid need nagu Barbie juusteks - elutuks. Niisiis panustas naine rohkem rätikutesse ja mütsidesse. Parukat kandis vahel harva. Nüüd on ta oma roosa soengu üle rõõmus. Ja selle üle, et viimatised proovid olid puhtad.

Poolteist aastat tagasi sai Egle rinnavähidiagnoosi. Kõik sai alguse lümfipaisest kaenla all, asi tundus veider. Trennigi ei saanud saalis teha, ebamugav oli kõhuli olla. Õnneks läks naine koroonavaktsiini saama ja sai oma mure perearstile ära kurta. Pime juhus. Järgnes kiire mammograaf, siis ultraheli, siis diagnoos. Kolmiknegatiivne rinnavähk, 5-sentimeetrine tuumor ja siirded lümfis.

Aastasse mahtusid keemiaravi, iiveldus, operatsioon, kiiritus, antidepressandid, tohutu õppimine. Kõige selle juures ei kaotanud Egle positiivsust. Ravi on ju olemas. Lõpuks telefonikõne, kus soovitatakse suve nautida, sest ravi on edukalt läbitud ja organism puhas. PUHAS!  

Nüüd ta ikka jälgib end: oma enesetunnet ja isusid, paneb kõik kirja. Suve lõpus on uus arstiaeg.

Ta poleks elu sees arvanud, et tema on kuidagi rinnavähist ohustatud. Kogu aeg räägitakse ju, et noortel on väike risk. Ja tema on ju alles 35-aastane. Kolm väikest last kodus.

„Ära ole sina nii, nagu mina olin, et kogu aeg on kiire-kiire. Et iseenda tähelepanemiseks ei ole aega," tahaks ta öelda kõikidele naistele. Sest mingid märgid olid ju temalgi olemas. Väsimus, valu, rindade erinevus.

 

Selle aasta jooksul on ta näinud mitmeid naisi rinnavähi diagnoosiga. Liitunud Facebooki gruppidega, kohtunud haiglas. Väga paljudel on avastamine olnud pigem juhuslik. Egle on oma teekonna jagamisel olnud väga avatud. Tal on väike lootus, et sellega saab ta anda panuse naiste teadlikkuse kasvule. „Kui on sul on tissid ees, siis mine kontrolli neid," resümeerib ta resoluutselt.

Peale päevi on õige aeg oma rindu katsuda ja kontrollida. Kui on midagi valesti, siis mine rinnakabinetti. Kui vanaemal oli rinnavähk, siis mine uuri oma geene. Kui rinnad on eri suuruse või kujuga, mine arsti juurde. Pigem ikka mine, kui et jätad minemata.

Mis on rinnavähk?

• Rinnavähk on kõige sagedamini Eesti naistel esinev pahaloomuline kasvaja.
• Eestis haigestub rinnavähki igal aastal enam kui 500 naist ning ligi 25% naistest on haigus juba avastamise hetkel kaugele arenenud.

Mida tähendab sõeluuring?

• Sõeluuring tähendab seda, et vähki otsitakse juba enne, kui inimene mingeid sümptomeid näeb või tunneb. Tänu sellele on võimalik vähk üles leida varajases staadiumis. Kui ebatavaline koetükk või vähk avastatakse varakult, võib seda olla lihtsam ravida. Selleks ajaks, kui ilmuvad sümptomid, on vähk võib-olla hakanud juba inimese kehas levima.
• Teadlased püüavad aru saada, millistel inimestel tekib suurema tõenäosusega mingit kindlat tüüpi vähk. Samuti uurivad nad meie eluviise ja meid ümbritsevaid asju, et mõista, kas ja mis vähki põhjustab.
• Sel aastal oodatakse tasuta sõeluuringule 50-69-aastaseid ravikindlustatud ja ‑kindlustamata naisi sünniaastaga 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970, 1972.
• Võivad tulla ka teiste sünniaastatega naised, aga siis on vaja perearsti saatekirja.
• Mammograafiabuss on

• 15.-18. august Sauel Kütise 8, Saue vallamaja parklas
• registreerimine telefonil 600 3155 E-R kell 8–16