Linnalegend räägib, et ega Eesti mees napilt arsti juurde ei lähe. Veel vähem meestearsti juurde. Sauekas Henn Vaher arvab, et küsimus pole mitte tahtmises, vaid teenuse kättesaadavuses.

Henn on 83-aastane vanahärra ja tervise üle ei kurda. Juba nõuka-ajast, mil ta juhtis Sauel Vabariiklikku Seadistustööde Valitsust, on tal endal arstide juures käimisega kindel rütm sees.

„Tol ajal oli suurtel asutustel võimalik sõlmida haiglatega leping. Kord aastas tuli arstibrigaad kaheksa inimesega meie majja kohale ja oli siin neli päeva paigal. Südamearst, naistearst, meestearst – kõik said tohtritega nelja silma alla rääkida ja kõik tehti selgeks. Aparaadid olid neil kaasas ja puha," meenutab Vaher.

Tal endal ongi sellest ajast kindel arusaamine, et vähemalt korra aastas peaks end meditsiiniinimeste juurde näitama minema. Ta leiab, et see on hädavajalik ja üldiselt tema tutvusringkonnas mehed ka käivad. „Kiruvad, aga käivad," nendib Henn.

Kiruvad sellepärast, et raske on eriarstidele aega saada. Kõigepealt on vaja saatekirja perearstilt, siis saad aja heal juhul kolme kuu pärast. „Ma arvan, et kui see asi oleks natuke sujuvam, küll need mehed siis rohkem käiksid," mõtiskleb vanahärra. Tema sõnul on probleem kättesaadavuses, mitte meeste tahtmises või julguses.

Hennul endal on kaks tuttavat eesnäärmevähiga. Mõlemale tehti operatsioon, üks sai terveks ja elab kenasti tänaseni, teine läks poole aastaga. Vähk oli levinud edasi soolestikku ja teha polnud midagi.

Lisaks arvab ta, et ka perekonnas peaksid mehed omavahel rohkem tervise teemadel rääkima. Henn ise on nii oma lastelaste kui väimeestega sel teemal jutud maha pidanud. Nüüd on nad kõik meestearsti juurde visiidid ära teinud. „35-aastane peab end ju võitmatuks, et mis temal sinna asja. Aga on küll, see vähk on võtnud 20-aastaseidki," manitseb Henn.

Omaenda tervis ju, sellesse tuleb panustada.

 

Lisakast
Statistikat eesnäärmehaigustest

• 15-20% Eesti 20-50-aastastest meestest põevad eesnäärmepõletikku.
• Enam kui pooled üle 50-aastastest meestest kaebavad peamiselt eesnäärme healoomulisest suurenemisest ehk eesnäärme adenoomist tingitud kusemishäirete üle.
• Ühel mehel viiest-kuuest diagnoositakse elu jooksul eesnäärmevähk. Eesnäärme pahaloomulise kasvaja esinemissagedus hakkab suurenema alates vanusest 45-50, tõustes kiiresti peale 60. eluaastat.
• Uuringud näitavad, et peaaegu 80% 80ndates aastates meestel võime leida eesnäärmevähi.

Allikas meestetervis.ee