Et Turba Koolil oli 82. sünnipäev, on sobiv meenutada kooli koloriitsemaid vilistlasi ja seda Aare Baumer kahtlemata on. Kus aga asuvad Aare juured, kus ta alustas haridusteed ja kus möödusid tema lapsepõlveaastad, sellest teavad vaid ehk tema koolikaaslased, aga mitte laiem üldsus.

 

Eesti Teaduste Akadeemia ja SA Archimedes omistasid Aare Baumerile 2010. aastal parima teadust ja tehnoloogiat populariseeriva teadlase, ajakirjaniku ja õpetaja peapreemia.

 

Kes palju teeb, see palju jõuab, näib küll tema puhul paika pidavat. Usun, et paljud praegu tegutsevad uuemad teadusteatrid ja AHHAA keskus on just Aare eeskujust innustust saanud – tal on teistsugune lähenemine füüsikaseadustele.

 

Mis see saade „Rakett 69"muudki on, kui teistsugune lähenemine teadusele, füüsikale ja loogilisele mõtlemisele. Ikka läbi katsetamiste ja uute teadmiste.

 

Teadusteatreid kutsutakse laste sünnipäevadele, pidudele ja üritustele. See näitab teemade vastu suurt huvi. Ja huvi tekitamine lapseeas on kõige olulisem.

 

Huvitavad faktid

Aare Baumer on töötanud Eesti Raadios helioperaatorina, olnud Tallinna Linnahalli valgusdisainer ning ansamblite Nemo ja Radar valgustaja-helimees.

2000. aastast töötab ta Energia avastuskeskuses, 2009. aastast on ta selle teadus- ja arendusjuht.

Aare on loonud külastuskeskuse ekspositsioonikontseptsiooni Paide Ajakeskus Wittensteinile (2010), uuenenud Energia avastuskeskusele (2014) ja Sangaste Ringtalli külastuskeskusele (2019).

Teadusmees on populaarteaduslike näituste koostaja, eksponaatide tehniliste lahenduste looja ja valmistaja ning haridusprogrammide koostaja. Tema loodud eksponaate leiab muuseumidest, külastus- ja avastuskeskustest üle Eesti.

Interaktiivseid näitusi väljaspool Eestit on Aare kokku pannud nii Riias, Stockholmis kui Cesises.

2016. aastal pälvis ta Matsalu loodusfilmide festivalil keskkonnaministeeriumi eriauhinna Häädemeeste rannakarjamaid tutvustavale filmile „Maa ja taeva vahel".

2022 alustas Aare õpinguid Mainori Kõrgkoolis turisminduse erialal. Et ta tegevus on seotud turismikohtade arendamisega, on see eriala haridustee loogiline jätk.

 

Televisioon

Telemaastikult oleme tuttavad Aare kui saatekülalisega hommikuprogrammides ja saatejuhina saates „2020" kui Eesti tulevikuvisioonide tutvustajaga. Teemad saadetes ulatusid kosmosest prügi käitlemiseni. Ta on saate kohta öelnud: „Tahaks olla pöörmeseadja. Sellel on kumulatiivne efekt. Pidevalt tööd tehes on võimalik juhtida suuri asju teisele teele."

Geeniusest leiduriks, köögifüüsikuks, amatöörteadlaseks ja teaduse populariseerijaks nimetatud Baumer ütleb enda kohta, et tegelikult on ta „interdistsiplinaarne didakt". Seda põhjusel, et ta ei ole hariduselt ei füüsik ega matemaatik (Eesti Päevaleht 2010).

 

Raamatud

Aare sulest on ilmunud koostöös Kertu Saksiga raamat „Teistmoodi füüsika raamat" (2012), millega nad pälvisid aasta hiljem peapreemia teaduse ja tehnoloogia populariseerimise valdkonnas trükisõna abil. See on katsete raamat rubriigist „seda võite kodus järele teha". Kujundus ja illustratsioonid on osa katsete materjalist ning raamatut saab katsete planeerimiseks kasutada nii kodus kui koolis. „Teistmoodi füüsikaraamat" on valitud 2012. aasta 25 kaunima raamatu hulka.

Teine huvitav raamat on „Aare Baumeri köögifüüsika katsed" (2011). Aare on raamatu kohta öelnud: „Siit leiab vahvaid köögifüüsika katseid nii suveks kui talveks, aga ka kiireid põnevaid trikke sünnipäevade elavdamiseks. Selle raamatu abil saate ise teha vesiliiva ja vesipüksi, piimavikerkaart ja soolast stalagmiite, aga ka keefiriga lambipirni põlema panna. Katsed sobivad lastele, aga ka vanematele ei tee liiga mõnede füüsika põhitõdede meelde tuletamine."

 

Energia avastuskeskus, teadusteater

Aare Baumer on energiakeskuse teadus- ja arendusjuht. Keskuses toimuvad ekskursioonid gruppidele ja teadusteatri etendused. Teemad ja nähtused, mida külastajatele tutvustatakse, on välk, elekter, vesi, heli, valgus ja kosmos. Avastuskeskuse eraldi ploki moodustavad füüsikaklass ja eksklusiivne seminariruum, kuhu saab sõita sajandivanuse liftiga. Toimuvad perepäevad erinevatel teemadel erinevate nähtuste tutvustamiseks.

Laste sünnipäeval saavad pidulised jälgida välgutantsu ja käia kasvõi korraks kosmoses. Filmihuvilised näevad lühifilme, näiteks „Taevatuled" või „Välgufilm".

Aare Baumer toob välja teadusteatri olulisuse: „Teadusteatris loome õppimiseks võimaluse, kus fakt ja selle saamise lugu põimitakse omavahel tihedaks koeks".

 

Populaarteaduslikud planetaariumifilmid ja loodusfilmid

Aare Baumer on olnud kaasautor filmidele „Tähetolm ja Päikese pere"(2014), „Kihilise maa aardelaegas" (2016), „Helielu" (2017), „Taevatuled" (2019).

2009 valmis loodusfilm „Nigula raba". 2016 pälvis ta Häädemeeste rannakarjamaid tutvustav film „Maa ja taeva vahel" Matsalu loodusfilmide festivalil keskkonnaministeeriumi eriauhinna.

 

Toimetaja, koolitaja

Aare Baumer on toimetanud ajakirja „Loodusesõber" köögifüüsika rubriiki. Tema katseid on võimalik näha ka Youtube´i vahendusel, näiteks teemal „Vedelikud ja vedelike tihedused". Ühes videos näeb, kuidas saab päikesest äike. 

Aare on näide inimesest, et kui sind midagi tõeliselt huvitab, ei olegi oluline, kui palju sul on hariduses kraade, vaid kuidas sa oma huvi teistele esitada oskad nii, et nemadki sellest innustuvad.

Ta on läbi viinud eksperimente täiskasvanutele Teadlaste ÖÖ festivalil teemal, mis tõid elektri tänapäeva, ja töötubasid Baltimaade loodusfoorumil.

Äripäev kirjutas 2011. aastal, kuidas Aare tutvustas teemat „Pluss ja miinus:" „Esinemise ajal tehti katseid, kus järjest kõrgemaks muutuva temperatuuri tulemuseks oli udu, valgu kalgastumine, sädemed ja erk valguskiirgus. Et aga katsed peavad olema lõbusad ja vastuvõetavad suurele osale õpilastele, on reaktsioonide tulemuseks peaaegu alati tahm ja tükid... Esitlus pakub põnevust nii põhikooliklassidele kui ka gümnaasiumiõpilastele."

Aare arvates on Eestis tekkinud õpetamise metoodikas vastuolu, see on inimese õpetamisega tihedalt seotud filosoofiline vastuolu – kas me lõppkokkuvõttes kasvatame inimest, kes õpivad fakte esitama, või kasutame ära inimese aju olemust olla uurija selle sõna otseses mõttes? Mõistus on võimeline ülesäratamisel teadmisi omandama! See ongi teaduskeskuste eesmärk – luua narratiiv, lugu faktide kohta, mida esitame. „Kuna pelgalt faktide esitamisest õppimiseks ei piisa, vaja on faktiga seotud lugu", kinnitab Aare Baumer.

 

Küsib Tiina Umbsaar, vastab Aare Baumer

Mida sa mäletad esimestest katsetustest?

Neljandas klassis ehitasin niidirullist transformaatori, pinge tõstmise tegur võis olla 1:20. Esimesel katsetamisel ei olnud südamikku ja traadiotsad olid suus. Patareist sain kätte 9V ja algul suurt midagi ei tundnud. Siis panin raudnaela südamikuks ja kui ühendasin vooluringi kokku, sain tugeva elektrilöögi.

 

Mis aastal lõpetasid sa Turba Gümnaasiumi ja kus oli esimene töökoht?

Lõpetasin Turba Gümnaasiumi 1978. Töötasin aasta Turba Energoremondi tehases transformaatorite remondi alal. Oli huvitav, aga natuke jäi puudu. Mis teha, olen rahutu hing.

Energiakeskuses tegutsen alates 1999. aastast, teadlikult tulin keskusesse tööle aastal 2000.

 

Mis sulle hetkel kõige enam avastamisrõõmu pakub? Kas huvi teadusteatrite vastu on suurenenud?

Antropoloogia ehk siis vaatlen inimesi ja mõtlen, kuidas leiutada parimaid meetodeid õppimiseks.

Jah, ikka on, aga samas näen ja tunnen suurt muutust meelelahutuse suunas. Ja see on täiesti normaalne.

 

Kas tööst vabal ajal mõtled uutele katsetele või tegeled siis millegi muuga? Kuidas tekivad uued ideed?

Ikka mõtlen ja ajule puhkust annan nii, et olen terve päeva kaameraga metsas. Tegelen loodust kirjeldavate dokumentaalfilmidega. Teen neljandat filmi, mis peaks valmis saama 2025. aastal. Aga fotosid ma ei tee, need tunduvad mulle liialt staatilised.

Uued ideed tekivad inimesi vaadeldes ja uurides, mida teised teevad.

 

Mis on hetkel Sinu tegevuses aktuaalne?

Hetkel mõtlen lasteaedadele sobivate interaktiivsete keskkondade üle ja kuidas neid keskuses arendada.

 

Buratino rühm Energia avastuskeskuses

Tiina Umbsaar: „Sel kevadel õnnestus mul Buratino rühma kooliminejatega külastada Energia avastuskeskust. See oli juba ammu plaanis, aga koroona pani pidurid peale.

 

Keskusesse sisenedes hüüdsid lapsed kohe "Vauu!" Peab tõesti ütlema, et poolteist tundi läks kui lennates. Kogesime nii välku, elektrit, staatilise elektri tekkimist kui planeetide tiirlemist ümber Päikese. Viimast selgitati kuulikeste anumas pöörlema panemisega. See katse meeldis lastele kõige enam.

 

Lapsed tormasid üha järgmise katse juurde, kõiki ei jõuakski siinkohal üles lugeda. Oli värvi, oli heli, oli särtsu! Nalja sai isegi tualetis kui kraanist vett kätte ei saanud, sest nupp asus hoopis põrandal.

 

Kui lapsed kõigest veel aru ei saanudki, siis huvi tekkis kindlasti. Huvist aga tulevad küsimused ja teada saamise soov. Lapsed jäid külastusega väga rahule ja lubasid vanematega tagasi tulla. Vanemad saavad katsete juures juhtnööre ette lugeda, mida ja kuidas teha, et soovitud tulemuseni jõuda."

 

 Foto: erakogu

 

Tiina Umbsaar

Turba Kool