Riisipere raamatukogu sünnipäev oli segu planeeritud ja planeerimata etteastetest, huumorist ja toredatest kohtumistest.

Kultuuriministeeriumis on valminud raamatukogude arengukava, mis näeb ette senisest suurema riigipoolse panustamise elanikkonna lugemuse parendamiseks. Alates järgmisest aastast on inimestel raamatute lugemise eest võimalik raha teenida. Koostamisel on ka vastav hinnakiri. Raha saab teenida väärtkirjanduse lugemise eest.

Näiteks kui inimene loeb läbi ühe „Tõe ja õiguse" köite ja oskab seejärel raamatukogu töötajale anda loetust adekvaatse ülevaate, maksab riik talle 50 eurot puhtalt kätte. Hoolsalt väärtkirjandust lugedes on usinal inimesel võimalik teenida kuuga miinimumpalka ning rohkemgi.

„Mis on väärtkirjandus ja mille lugemine kui palju maksab, saab selgeks selle aasta jooksul," teatab ministeerium. Uus raamatukogude ja lugemise arendamise arengukava peaks raamatute juurde tooma sadu tuhandeid inimesi. Suvekuudel avatakse lugemissaalid ka kõikide maapoodide taga. Esmapilgul tundub inimestele lugemise eest raha maksmine arutu kulutamisena, ent hiljem on riigil vaja mõistusega inimese peale kulutada oluliselt vähem kui praegu.

Just sellises võtmes, ideederohkeks ja meeleolukaks kujundaski Rohke Debelakk oma vahetekstide, libauudiste ning ansambli Minu Isa Oli Ausus Ise etteastetega Riisipere raamatukogu 112. sünnipäeva peo.

Pidu peeti Riisipere kultuurimaja kammersaalis. Kultuurimajaga on raamatukogu tänaseks ühise katuse all tegutsetud juba 50 aastat. Meil oli koostööjuubel, kirjanduse ja kultuuri ühine pidu.

Üllatuskülalisena oli peol ka 2021. aasta kultuurikorraldaja tiitliga pärjatud Piret Aus Viljandist, kes oli kolleege tervitama tulnud koos oma legendaarse lõõtsaga. Kõikidest peokülalistest oli korraldajaile palju rõõmu. Tänukummardus - teie kohalolek loeb! Planeeritud etteaste ja tordisöömine jätkus planeerimata ja spontaansete lõõtspillihelide saatel nagu ühel õigel vanal külapeol läbi aastasadade kombeks on olnud.

Noppeid minevikust

Endine Riisipere raamatukogu juhataja Maie Sepp, kes töötas raamatukogus 45 aastat (kogu tänase raamatukoguhoidja eluea!), on kirjutanud Nissi Valla Teataja 2000. aasta aprillinumbris raamatukogu ajaloost pikemalt. Raamatukogu algust saab lugeda 1910. aastast, kui Tallinna Uudiste kirjanduslik-teaduslik lisa Külaline kirjutas 15. juuli numbris, et Nissi karskusseltsimajas leiab ulualust ka seltsi raamatukogu koos lugemistoaga. Raamatuid oli esialgu vähe ja neid laenutas karskusseltsi esimees hr Reigo.

1982. aasta töötulemuste põhjal tunnistati Maie Sepa juhitud Riisipere raamatukogu vabariigi parimaks. Tol aastal korraldati koos kohalike kirjandushuvilistega huumoriõhtu „Muigamisi, mitte lagistades", korraldati aktiivselt kirjandus-, luule- ja muusikaõhtuid ning tähistati kirjanduslikke tähtpäevi.

Mainitud 2000. aasta Nissi Valla Teataja ajalehenumber on raamatukogus olemas, kes põhjalikumalt raamatukogu ajaloo vastu huvi tunneb, küsige endale koopia raamatukogust!

Raamatukogu täna

2022. aastal oleme jõudnud toimetada väga tegusalt lastega, oleme osalemas Eesti Lastekirjanduse Keskuse Lugemisisu programmis, korraldanud emakeelenädalal raamatukogutunde, luulevõistluse ja jutustamisvõistluse.

Raamatukoguaasta puhul on Riisiperes taas käima lükatud lugemisklubi, mis on tänaseks juba paaril korral kohtunud ning ka edaspidiseks plaane teinud. Klubilised on kohtunud Einar Krautiga, kes 30 aastat tagasi pani kokku info Nissi kandi kohta trükises „Taani hindamisraamatu jälgedes". Samuti on lugemisklubi tutvunud Eesti Köitekunstnike Liidu rahvusvahelise näitusega „For Estonia. Estwald. Mine metsa!", kus kunstnikud on köitnud Valdur Mikita kolmes keeles avaldatud raamatu. Tutvutud on uudiskirjandusega ja kirjanike liidu romaanivõistlusel äramärgitud teostega.

Ka tulevik toob kindlasti erilisi näitusi, tegusaid raamatukogutunde, põnevaid raamatuid ja huvitavaid kohtumisi!

---------------------------------------------------------------------------------------------

Kohtumine kirjanikuga

Heli Kendra „Kärkä"

25. mail kell 17.30 ootame lahkesti külla Heli Kendrat ja kirjandushuvilist publikut. Kirjanike liidu romaanivõistlusel väärika teise koha saanud „Kärkä" on kaalukas teos, mille rolli kirjanduses alahinnata ei saa. Raamatu autor Heli Kendra on eelnevalt teinud väga mahuka uurimustöö Kuusalu rannakeele alal.

Romaan räägib sõna väest, randlaste eluolust, meelelaadist ja uskumustest 19. sajandi Põhja-Eesti rannakülas. Kärkä talu perenaise Anne pere ja küla tegemised on need, mille rõõmudesse ja muredesse raamat meid pühendab.

Räägime Heliga tema esikromaanist, kirjutamise kogemusest, mis oli nii edukas, et märkamatuks ei jäänud. Küsime, kust tulevad ideed ja kuidas neid edukalt realiseerida.

Soovijad saavad endale kohapeal teose soetada ja autogrammi raamatusse.

-------------------------------------------------------------------------------------------------------

 

Riisipere raamatukogu erinevad asukohad läbi aegade:

1935. aastal koliti vallamaja saali 

1945. aastal Nissi koolis

1952. aastal Nissi külanõukogu ruumides

1972. aastast toimetab raamatukogu samal aadressil, kus tänaselgi päeval - Nissi tee 53c

Eneken Maripuu, Riisipere raamatukoguhoidja