Eelmise aasta sügisel valisime kohalikesse volikogudesse kokku 1717 inimest. Milline on see keskmine saadik, kellele Eesti inimesed usaldasid tulevaks neljaks aastaks kohaliku elu juhtimise?

Selgub, et keskmine volinik on kõrgharitud keskealine mees, kes üsna tõenäoliselt valimiste ajal oma parteilise kuuluvusega vangerdama kipub.

 

Kohalik elu kõrgharitute kätes

Kõrgharidusega inimesed moodustavad 67% valitutest. Seevastu põhiharidusega volinikke on üle Eesti omavalitsuste volikogudes kokku 29 ehk vaid 1,7%.

 

Vanus ei dikteeri

Kaks kõige nooremat volikogu liiget on alles jõudnud värskelt täiskasvanu ikka, olles 18-aastased. Kõige vanem volinik on 81-aastane.

Eesti kohaliku volikogu liikme keskmine vanus on üleüldiselt aga 49 eluaastat.

 

Sooline jaotus meeste kasuks

Valitute hulgas domineerivad üldiselt mehed naiste üle, vastava soolise jaotusega 71% ja 29%. 

 

Paljud volinikud tulevad erasektorist

Kõige enam leiab volikogudest erasektori juhte. Ettevõtjaid, ettevõtete juhte ja juhatuse liikmeid on kokku 448, see moodustab volinikest 26%. Nii kõlab paljudes tänastes volikogudes suures osas just ettevõtjate hääl.

Avaliku sektori spetsialiste – omavalitsuste ametnikke, õpetajaid, arste ja ka näiteks päästjaid –  on 357 ehk 21%. Valitute hulgast leiab ka 73 pensionäri ja kolm volinikku, kes deklareerisid oma staatuse valimiste ajal töötuna.

 

Rohkem kui pooled on uuesti valitud

Võrreldes 2017. aasta kohalike valimistega, osutus tagasi valituks 54% kandideerinutest. Valdade lõikes jäi tagasivalitud volinike protsent valdavalt 40 kuni 60 kanti. 

 

Erakond versus valimisliit

Ligikaudu pooled valituks osutunutest kandideerisid valimisliitude nimekirjas, teine pool kuulub mõnda erakonda. Märkimist väärib, et ainsa üksikkandidaadina kogu Eestis pääses kohalikku volikokku ainult üks inimene, Raasiku vallas kandideerinud naine.

 

Kes keda esindab?

Vaadates valitud volinike erakondlikku kuuluvust, on üle Eesti suurima hulga oma liikmeid volikogudesse sisse saanud Reformierakond (üle 200), EKRE (üle 190), Keskerakond (üle 180) ja Isamaa (130).

Lisaks tuntud erakondadele leiab volinike seas ka vähemtuntud parteide liikmeid. Näiteks on kuus volinikukohta Tulevikuerakonna liikmetel, kolm Rahva Ühtsuse Erakonnal ning kaks Iseseisvusparteil ja Eestimaa Rohelistel.

Artikli alusandmed põhinevad kohalike valimiste järgsel seisul ega kajasta koosseisudes toimunud hilisemaid muudatusi (asendusliikmeid). Täispika artikli kõikide omavalitsuste andmetega leiab blogi.fin.ee/2022/01/kohaliku-volikogu-saadiku-koondportree/.

 

Rachel Sarapuu

Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika osakonna praktikant