Auto, millega on sõitnud Johnny Depp. Teine, mille sarnasega Henry Fordi naine, ja mis ei olnud, muide, Ford, vaid hoopis Renault. Autode ekspositsioonihalli kõrvalt leiab aga pisut ootamatultki peosaali, mis võib olla vabalt kõige mitmekesisemate võimalustega ürituste korraldamise koht Saue vallas.

 

Üllar Suvemaa on Laitses mototehnika keskust üles ehitanud 17 aastat. Kardirada, rallirada, libedasõidu rada. Töökojad, liikluslinnakud ja loomulikult lõppematu kiindumus tehnikamaailma vastu. Sellele maalapile Haapsalu maantee ääres, kus mees päris alguses ise greideri ja kopaga esimesi radu sisse tegi, on tänaseks saanud korraliku teemapargi mõõtu meelelahutuskoht. „Kui alguses defineerisime end autospordikeskusena, siis nüüd on kontseptsioon kasvanud tõesti meelelahutuskeskuseks," nendib Suvemaa.

 

Koroonaaja suurprojekt

Juba enne koroonaaega oli mehel peas laiendamisplaan. Tema enda kirg vanade masinate, eriti tõldautode vastu innustas ideed, et aastate jooksul kogutud masinapark vajab esinduslikku väljapanekusaali. Seda enam, et Üllar täheldas ka inimeste laiemat huvi uunikumide vastu.

 

Ja kui juba suurelt mõelda, siis senine tegutsemiskogemus oli kätte näidanud ka väikse puudujäägi. Tihtilugu tekkis ruumivajadus katusealuste tegevuste jaoks. Kliendid tahtnuks tihti kardisõiduüritust väikse peoga lõpetada ja ega vähem oluline olnud ka äri hooajalisuse riski vähendamine - ega külaline kehvades ilmaoludes väga õues olema tiku.

 

Läks kolm aastat unistamist ja palju taotluspabereid finantserimise leidmiseks, mida lõpuks ikkagi ei saanud. Omaenda ehitusinseneri kompetents, omaenda ehitusfirma töö, sekka koroonapaanikat ja plaanide väiksemaks kohendamist.

 

Aga nüüd on ta valimis – 120 meetri pikkune hoone, kus 3200 ruutmeetrile mahuvad kõrvuti uunikumide esindussalong ja kultuurimaja, nagu peremees ise peosaali nimetab. Investeeringuid ligi miljoni euro eest, aga see, nagu Üllar rõhutab, on omahind. Kui oleks tellinud välistelt tegijatelt projektid ja ehitustööd, oleks hind kolm korda kallim olnud.

 

Haruldased eksemplarid

Autoajaloo hoidmine ja talletamine on Üllari jaoks hingeasi. Näiteks kaasfinantseeris Laitse Rallypark just trükist tulnud ja üle kolme kilo kaaluvat raamatut „Automotokroonika", mille pani kokku René Levoll. „See on ikka selline entsüklopeedia mahus teos," on mehe hääles vaikset uhkust.

 

Hoidmise ja talletamise missiooni alla kuulub kindlasti ka Automaja masinapark. Üllar ei tihka väljapanekut muuseumiks nimetada, pigem näituseks, aga tegemist võib Laitse Rallypargi turundusjuhi Tõnu Korroli sõnul olla koguni Skandinaavia täiuslikema koguga.

 

Seal on suure nõukogudemaa toodangut, mis nostalgialaksuga kostitab. Üks Tšaika näiteks, mis kuulus Armeenia kõrgele poliitfunktsionäärile ja mille kerest leiti kuuliaugud. Üllar aga juhatab esmalt oma viimase leiu juurde, mis on just Inglismaalt kohale jõudnud Renault aastast 1909. „See on kõige vanem sõitev auto Eestis," tutvustab mees. Nimelt on seadused sellised, et kui vanatehnika spetsialistid on uunikumauto üle vaadanud ja sellele akti teinud, siis võib nendega täitsa vabalt ka tänaval sõita.

 

„See on elektriauto aastast 1930. Kui täna me arvame, et elektriauto on mingi uus asi, siis tegelikult sõideti nendega juba sajand tagasi," tutvustab Üllar järgmist masinat. „Sellisega sõitis muide ka Henry Fordi naine. Tollal turustati elektriautosid ideega, et need on nii lihtsad, et isegi naine saab hakkama," täiendab turundusjuht Tõnu. Ja Clara Ford sõitis elektrilise Renault'ga sellepärast, et Ford ise ei teinud elektriga sõitvaid masinaid.

 

„Aga kui Fordist rääkida, siis neid on tehtud 15 miljonit. Ja Henry Fordile kuulub ka lause: „Auto olgu ükskõik mis värvi, peaasi et must." „Sellel on oma põhjus - must värv kuivas kõige kiiremini. Algusaegadel tuli tehastest ju iga kolme minuti järel masin," annab Tõnu autoajaloo tausta juurde.

 

Populaarsed filmitegijate seas

Enamus autodel ongi kaasas oma lugu. Ühe iludusega sõitis Johnny Depp filmis „Public Enemies" (2009). Ja teisega meie oma hurmur Priit Võigemast filmis „02". „See oli selles viimases stseenis, kus Lincoln üle põldude kihutas," täpsustab Üllar. Tema sõnul oli see linateos kõigi aegade suurima autovarustusega Eesti film. Ligi kolmkümmend vana masinat, neist viis tulid Laitsest.

 

Filmidesse on Laitse Rallypargi kogust autosid küsitud tihti: „Detsembrikuumus", seesama „02", viimati linastunutest Mart Sanderi film „Kennedy juhtum". Kuigi see ei ole eraldi äriharu, siis ägedaid autosid renditakse vajadusel välja ka stiilipidudeks, pulmadeks, fotosessioonideks.

 

Kogutud üle maailma

Üllar on aastate pikku ostnud vanu autosid kokku oksjonitelt üle maailma. Mõned tahavad putitamist, aga enamasti püüab mees masinad kätte saada komplekssena. Tema sõnul on Eestimaa huvitava autoajalooga riik. Enne Teist maailmasõda olid siin autoesindused ja müüdi erinevaid lääne masinaid.

 

Nõukaajal toimetaks klubi Unicum, mida vedas Valeri Kirss ja kuhu olid kogunenud vanatehnikahuvilised. „Aga kui tuli uuesti Eesti Vabariik, siis vahetati ja müüdi need ennesõjaaegsed autod automaatpesumasinate vastu," on Üllar nukker. Nüüd aga on vanaauto entusiasm taas kasvamas ja hobiautod popiks muutumas.

 

Kultuurimaja ootab sisu

Üllar nendib, et tehnikainimesena tal kultuuritööst suuremat aimu pole, aga peosaal on rajatud läbimõeldult. Selle saab muuta tõesti glamuurseks õhtusöögiga peokohaks, aga ka teatri- või kontserdisaaliks. Olemas on lava ja peaalast eraldatumad nurgakesed, teise korruse rõdul on sootuks sohvabaari vaib. Tublisti on vaeva nähtud heli, valguse ja akustikaga. Parkla on ukse ees, saab kasvõi tikkkontsadel muretult sisse.

 

„Ruum on olemas, klient võib endale sobiva peoformaadi leida," nendib Üllar. Esimene broneering on igatahes olemas – Saue Vallavalitsus korraldab seal veebruarikuus vabariigi aastapäeva vastuvõtu.

 

Mõned mõtted veel

Perspektiivis on plaanis veel avada keskuses söögikoht, kevadeks saavad valmis võistlusralli uued rajad, kus on võimalik viia läbi kasvõi maailmameistrivõistlusi. Tegijad ise usuvad, et Laitse Rallypargil on potentsiaali kujuneda tõmbekohaks ka turistidele – vaid 30 minutit sõitu pealinnast lubab oodata, et hea turundusega jõuab siia kunde nii Soomest kui Singapurist.

 

Anne-Ly Sumre

 

Aastate jooksul kogutud masinapark sai esindusliku väljapanekusaali.

 

Just Inglismaalt kohale jõudnud Renault on aastast 1909 ja on ilmselt kõige vanem sõitev auto Eestis.

 

Autodehalli kõrvalt leiab peosaali, mis võib olla vabalt kõige mitmekesisemate võimalustega ürituste korraldamise koht Saue vallas.

 

Üllar Suvemaa on Laitses oma autokeskust ülesehitanud 17 aastat. Fotod: Pille Russi