Oleme päris palju pingutanud selleks, et kõnealune teema võimalikult kaugele edasi lükata, kuid praegu, 2021. aasta lõpus tuleb tunnistada, et rohkem ei õnnestu. Kõikvõimalike kaupade ja teenuste üldine hinnatõus, mis käesoleval aastal tõsise hoo sisse sai, puudutab kahjuks ka veevarustust ja kanalisatsiooni Saue vallas.

Teemaks on see esialgu Saue valla väiksemates asulates, kuid ka Tallinna ja Saue reoveekogumisaladel (Laagri, Hüüru, Vatsla, Vanamõisa) tõuseb teema järgmisel aastal päevakorda.

Väiksemate reoveekogumisaladega kaasnev majanduslik probleem on enamasti selles, et järjest kasvavaid kulusid ei tasalülita uute liitujate pidev ja arvukas lisandumine. Viimasena on lisandunud siia elektrienergia hinnaralli, millele leevendust ei paista. Kuna kevadel seisab ees suur üldine elektrienergia ostu riigihange kogu Saue valla majapidamisele, siis selle tulemust on isegi raske ennustada. Kolm suurimat kuluartiklit, mis antud lugu puudutavad, on tööjõukulud, elekter ja kapitalikulu (amortisatsioon ehk kulum).

AS-i Kovek aastane netokasum on viimastel aastatel olnud mõnekümne tuhande euro piires, mis tegelikult tähendab kõikumist kasumi ja kahjumi piiril, sest iga vähegi suurem hinnatõus (praegu näiteks elektrienergia kulu) võib tulemuse kukutada miinusesse. Mõiste „netokasum" tähendab seejuures kasumit, kui ettevõtte tuludesse ei arvestada saadud abi torustike rekonstrueerimiseks ja amortisatsiooni hulka arvestatakse ainult ettevõtte omafinantseeringult või omavahenditest tehtud tööd.

Koveki ainuomanik Saue vald on pikki aastaid ajanud poliitikat, et vahendid, mida ettevõte oma teenuste müügiga toodab, kulutatakse põhitegevuse arendamiseks, vald dividende ei võta ja seeläbi vallaeelarvet ei täienda.

Näiteks elektrienergia hinnatõus tähendas, et elektrienergiale plaanitud kulu täitus juba septembris ja hetke seisuga tähendab see aastas vähemalt 40 000-eurost lisakulu. Elektri säästmise võimalused on aga piiratud, sest seadmed on meil üldjuhul uued ja kui elektrikütet saab kasutada öise madala hinnaga, siis vee ja reovee käitlemise seadmed töötavad enamasti päeval, mil inimesed teenust ka tarbivad.

Koveki palgakulu on igal aastal kasvanud mõne protsendi piires, tulenedes nii täiendavatest inimestest kui ka pidevast palgasurvest. Kuna palgakulu on meie kõige suurem kuluartikkel, siis mõjutab see meie majanduslikku toimetulekut ka enim. Jällegi, mõni protsent palgakulude kasvu on absoluutsummana samas suurusjärgus aasta kasumiga, samas palgakulu jääb protsendina selgelt alla üldisele palgakasvule riigis, mis kipub aastas ületama 10%. Paraku meil töötavate inimeste oskused on väga lähedal neile, mida on vaja ehitussektoris, kus palgaralli on iseäranis kiire.

Kapitalikulu kasv on otseses sõltuvuses tehtud investeeringutest veevärgi ja kanalisatsiooni arendamiseks. Täna on enamikes asulates torustikud juba uuendatud ja teenuse kvaliteet vastuvõetav. Kuna meil on veel võimalik teha suuremaid töid Keskkonnainvesteeringute Keskuse jagatavast abirahast, suurendab teenuse maksumust vaid omafinantseering (sõltuvalt objektist 15-50% tööde maksumusest).

Paraku aga hakkavad need võimalused ammenduma ja kohtades, kus tööd pole abikõlbulikud, tuleb neid teha omavahenditest. Hiljutisteks näideteks on Ääsmäe biotiikide rekonstrueerimine ja sel aastal valminud uus Kotka veetöötlusjaam. Sellised tööd suurendavad survet teenuse hinnale juba tuntavalt.

Näiteid viimastest vee ja kanalisatsiooni hinnatõusudest Saue valla väikeasumites.

Piirkond	Viimase hinnatõusu jõustumiskuupäev
Ääsmäe	01.07.2014
Valingu	01.08.2013
Tuula	01.05.2017
Kiia	01.08.2013

 

Aare Sõer, AS Kovek juhatuse esimees

(teema järgneb järgmistes vallalehtedes)