« Tagasi
Miks on oluline end vaktsineerida?
COVID-19 on tõsine haigus kõikidele, aga eriti ohtlik vanematele ja krooniliste haigustega inimestele. Vaktsineerimata jättes riskime me kõik väga tõsise haigestumise, tüsistuste ja isegi surmaga. Koroonaviiruse ohtlikkus kasvab koos vanusega.
- Nakatunud Eesti inimestest on haiglasse sattunud umbes iga teine üle 80-aastane, iga kolmas üle 70-aastane ja iga kuues üle 60-aastane.
- Vaktsineerimata vanemad inimesed on pärast koroonaviiruse põdemist kõige sagedamini hädas pikaaegse tugeva nõrkuse ja hingamisprobleemidega. Need, kes enne said oma eluga iseseisvalt hakkama, pärast koroona põdemist sageli enam iseseisvalt toime ei tule.
- Vaktsineeritud inimesel väheneb koroona raske põdemise oht 4–5 korda. Esiteks ei hakka koroonaviirus vaktsineeritud inimestele nii hästi külge. Teiseks, kui nakkus siiski läbi murrab, põeb vaktsineeritud inimene haigust kergemalt, võimalus haiglasse sattuda väheneb 2–3 korda. Kui sinna tuleb siiski minna, on ravi kiirem ja kergem.
- Koroona saab kahjuks inimesed kätte ka siis, kui nad enda hinnangul kuskil eriti ei käi ja kellegagi ei kohtu. Piisab ühest kontaktist.
- Võib juhtuda, et ka vaktsineeritud inimene haigestub koroonasse, kuid sel juhul põeb ta haigust tavaliselt kordades kergemalt. Vaktsineeritud on haiglas üldjuhul lühemat aega kui nende vaktsineerimata eakaaslased.
- On üsna kindel, et COVID-19 ei kao ära, vaid jääb meie sekka ringlema. Seega vajame me kõik immuunkaitset, mille saab kõige ohutumalt just vaktsineerimise teel.
- Uuringud on näidatud, et vaktsineeritud inimestelt on võimalik leida elujõulist viirust vaid paari päeva jooksul, samas kui vaktsineerimata inimene võib olla nakkusohtlik nädala või isegi mitu. Seega, kui tahame kaitsta ka oma lähedasi, kellega kokku puutume, tasub kindlasti olla vaktsineeritud.
- Mida rohkem inimesi on vaktsineeritud, seda vähem saab koroonaviirus levida ning seda vähem on tõsiseid haigestumisi.
- Eestis saavad ennast vaktsineerida kõik inimesed alates 12. eluaastast.
- Nii nagu kõigil ravimitel, on ka COVID-19 vaktsiinidel kõrvaltoimeid. Kõige tavalisem on tunda valu süstikohas ja väsimust. Tõsisemad kõrvaltoimed on kõigil COVID-19 vaktsiinidel harvemad kui paljudel igapäevastel ravimitel. Eestis on seni vaktsineerimise tõttu arstiabi vajanud 0,03% kaitsesüsti saanutest. Kui pelgate kõrvaltoimet, arutage seda kindlasti enne vaktsineerimist perearsti või -õega või helistage perearsti nõuandeliinil 1220.
- Kui võrrelda kõrvaltoime ja viiruse ohtusid ehk võimalust sattuda haiglasse viiruse tõttu võimalusega sattuda sinna vaktsiini tõttu, selgub, et viirus on vaktsiinist vähemalt 200 korda ohtlikum. Näiteks, kui kõik Kärdla elanikud end vaktsineeriks, vajaks üks inimene arstiabi. Kui kogu Kärdla koroonasse nakatuks, siis jõuaks haiglasse 200 inimest.
- Kui tervis on nõrk, on vahe veelgi suurem.
- Vaktsineerimisele saab aja kirja panna oma perearsti juures, helistades 1247 või digiregistratuuris www.digiregistratuur.ee. Vaktsineerida saab ka suuremate linnade apteekides - vaktsineeriapteegis.ee - või vaktsineerimiskeskustes.
- Vaktsineerimise kohta saab lugeda www.vaktsineeri.ee.
- Kui vaktsineerimisest on möödas pool aastat, tuleks vaktsineerida ka kolmanda doosiga.
Sotsiaalministeerium