Uus aasta on alanud. Kõigil meil on olnud neid uue aasta algusi ka varem. Kellel rohkem, kellel vähem. Olemuselt justkui aasta nagu iga teine. Samas mitte.

 

Vaatasin aasta viimasel päeval sõbra hiljuti sündinud lapse silmadesse. Temale oli see esimene aastavahetus.

 

Sain aru, et ainuüksi selle pärast ei ole alanud aasta eelmisega võrreldav. Eelmise aasta alguses need silmad veel ümbritsevat elu ei uudistanud. Tema sünd muudab maailma. Milline aasta teda ees ootab, ei oska ta veel ilmselt mõelda. 

 

Kes vaatab aasta alguses mõtiskledes rohkem selja taha, kes püüab nuusutada tuleviku tuult. Minevikku muuta me ei saa ja sellega ärge pead vaevake. Küll saab sellest õppida. Ja õpitu abil muuta tulevikku. Või vähemalt suunata.

 

Füüsikas, nagu teame, on igale mõjule vastasmõju ja jõule vastasjõud. Toore jõuga ei saa seetõttu midagi. Ainult nõudmistega jääme nõutuks, ainult tahtmistega tõrjutuks.

 

Kõigil meil on üks hetk aeg, koht ja võimalus tagasi anda. Igaühe vastas seisab täpselt samasugune inimene, nagu ta ise, ei halvem, ei parem.

 

Kokkuvõttes on meie minevik, olevik ja tulevik selline, nagu oleme ise. Hoolivad või hooplevad, kadedad või kaelustavad, ausad või arad, embavad või eiravad, avastavad või arvavad, unistavad või uinuvad, rõõmustavad või rõhuvad, sügavad või sünged. Inimlikud või isiklikud. Armastavad või armistavad. 

 

Oled see, mida usud. Mina usun inimestesse, kuni inimene ei ole tõestanud vastupidist. Usun, et alanud aasta annab meile kõigile uusi võimalusi, seda nii tööalaselt kui ka isiklikus elus.

 

Ja loodan, et läheb paremini, kui ma kardan, aga ei jäta kartmise pärast asju tegemata.

 

Eelolev aasta esitab kindlasti meile rohkelt väljakutseid. Julgeksin isegi ennustada, et mitmes mõttes tuleb keerulisim aasta alates 2010. aasta majanduskriisist.

 

Mööda ei saa vaadata Ukraina sõjast ja selle mõjudest, energiahindade kasvust ja ettearvamatusest, palgasurvest, investeeringute kallinemisest, majanduse jahtumisest, laenuintresside tõusust. Kuskilt kõõritavad veel koroona kõrvad. See kõik kuhjub kuhugi.

 

Inimesed on aja edenedes aina ärevamad, suuremate ootustega. Aina rohkem räägime meie vaimsest tervisest, tasakaalust, sisemise rahu leidmisest.

 

Kas ja kuidas see koondub ja vallandub, on aina raskem prognoosida.

 

Püüame olla vallavalitsuses valmis erinevateks stsenaariumiteks ja nagu koerad nina tuule suunas ette aimata, mis järgmisena võib juhtuda.

 

Igaühe jaoks meile siin vallas on oluline, et valla areng saaks jätkuda, et me oleksime meie inimeste jaoks olemas, kui seda on vaja.

 

Lapsepõlvest kummitab üks lasteluule kuusekäbist. Uue aasta tervitamiseks valmis selle ainetel uus. Soovin Sulle sellega äratundmist, et hea on seal, kus oled parasjagu ise. Kõigil on tõusud ja mõõnad, aga kõik on ka suhteline.

 

Aasta läbi kuuskäbi

tundis kuuse otsas häbi. 

See, kes kuuse otsa nägi, 

nägi kuusekäbi läbi. 

 

Käbi alastus ja häbi

saadab teda elu läbi.

Ripud tipus, võtad ruumi,

aga pole tõusuruumi.

 

Tundis käbi ümber puuri

rippuda ja mõõta tuuli,

tahtis teha asju suuri -

ta ei mahtunud auuli.

 

Uue aasta tõmbetuules

kuusekäbi kuuske suudles

lahkumiseks ja siis langes 

alla, hella lumehange.

 

Aasta aasta järel möödus,

käbi uueks kuuseks pöördus.

Üllatusest hõõrus silmi, 

nagu vaataks halba filmi.

 

Iga oksa küljes käbi,

vaatas vastu, nägi läbi -

kas peab tõesti elu läbi

käbi tundma käbihäbi?

 

Käbi aga vastu vaatas,

oma mõttes elu jaatas.

Ütles, kuule, kallis kuusk,

Suusata, kui oled suusk.

 

Mina küll ei tunne häbi,

olla selle kuuse käbi,

õndsalt rippuda siin süles,

langeda võib lihtsalt üles.

 

Head alanud 2023 aastat. Head arenevat ja armastavat Saue valda meile kõigile. Olge hoitud. 

 

Andres Laisk

vallavanem