Saue Kergejõustikuklubi alustas tegevust aastal 2015. Läheb kaheksas aasta. Aeg tagasi vaatamiseks on küll lühike, seevastu noorte sportlaste saavutused räägivad ise enda eest.

2022. ja 2023. aastal on olnud Eesti noorte meistrid kergejõustikus Lisandra Häling, Kristofer Häling ja Hendrik Kookmaa. Medaleid on Eesti meistrivõistlustel võitnud Tekla Kuusk, Oliver Ojanurm, Ryan Ivask ja Mihkel Suigusaar.

Sel kevadel on Saue Kergejõustikuklubil esimest korda ajaloos plaanis korraldada vastuvõtukatsed, mis toimuvad 29. mail kell 17 Saue spordihallis.

Klubi ootab üle valla ja mujaltki – eks ole ju näiteks Keila linn üsna keset Saue valda -  katsetele uudistama ja end proovile panema lapsi, kes asuvad 1. septembril õppima esimeses, teises või kolmandas klassis.

Kes katsetele tuleb, sel võiks seljas olla spordisärk ja jalas lühikesed püksid.

Katsed kõlavad võib-olla hirmutavalt, kuid tegelikult hüpatakse kaugust ja lipatakse läbi 60 meetrit, et natuke näidata, mida tähendab tulla kergejõustiku trenni, millega trennis tegeletakse, millised on treenimisvõimalused Saue spordihallis ja kes on treener.

Treenimistingimused Saue spordihallis on ülihead, hindab treener Allan Elerand, kel on endal tugev kergejõustiku taust, tippsportlase taust. Ta tuli Tallinna spordiinternaatkooli (TSIK) iseenda otsusel õppima 15-aastasena Tõrvast ja tegi spordikoolis kohe tohutu arenguhüppe sõna otseses mõttes:

Kui enne TSIK-i tulemist oli ta teivast hüpanud 2,7 meetrit, siis juba nelja kuu pärast oli isiklik rekord 3,5. Hüppealad olidki Allanile sobivad: kõrgus, kaugus, teivas, kolmik. A-vanuseklassis oli ta Eesti tipus, kõrgushüppes parandas Eesti rekordeid.

Ületada 2,17 kõrgushüppes täiskasvanute klassis, mis on Allani isiklik rekord - kui palju meil täna selliseid sportlasi on?

Saue Kergejõustikuklubis treenib lapsi 70 ringis. Trennid on väiksematel kaks korda nädalas, suurematel kolm või isegi neli.

Kui nüüd jäi mulje, et treeningutele on oodatud vaid need, kel terendab silme ees tippsportlase karjäär, pole see teps mitte nii.

Allan Elerand ütleb, et täna liiguvad lapsed nii vähe, et paljud neist ei oska enam õigesti käia, jooksmisest rääkimata, sestap on iga liikumistreening oluline.

Kergejõustikutreening aga arendab last üldfüüsiliselt: õpetab osavust, koordinatsiooni, vastupidavust ja eelkõige tahtejõudu. On palju mängu, kuid sellesse on algusest peale põimitud teatud kergejõustikuharjutused, eriti, mis puudutab jooksu, sest kergejõustiku alus ongi jooksmine.

Kogenud treener ütleb, et näiteks Saue puhul pole ühelgi lapsel nii kauge maa kooli tulla, et teda peaks autoga edasi-tagasi sõidutama. Samas on jäänud ja jääb kordades vähemaks õues liikumist, eriti paljajalu suvel õues liikumist, mis on oluline, et lapse jalatald areneks.

Ja lastel on tõsised koordinatsioonihäired, näeb Allan Elerand. Ei osata palli visata, ei osata püüda. Kõik elementaarsed oskused on läinud lastel nõrgemaks.

Lasteaias on küll liikumistunnid ja –õpetajad, koolis ka, kuid sellest on vähe. Kodu ja pere peab kaasa tulema. Hakkame liikuma ja võtame lapsed kaasa.

Fotol: Hops! Paigalt, hoovõtuta. Nii üle meetri ja enamagi hüpataksegi. Hüppab Jander. Taustal treener Allan Elerand. Foto: Sirje Piirsoo

Sirje Piirsoo

sirje.piirsoo@sauevald.ee