Gate Tallinn toob Saue valda sadu uusi töökohti
Laagri ja Saue vahel paiknev äripark näitab peale aastatepikkust ooteaega aktiivseid elumärke. Esimesena võib näha kerkimas Jaapani tööriistafirma Makita keskust, aga lisaks on kinnistuid müüdud veel neljale ettevõttele-arendajale.
Gate Tallinna detailplaneering kehtestati seitse aastat tagasi, aastal 2015. Toonase visiooni järgi pidi arendusalale tulema hiiglaslik outlet-tüüpi kaubandusmeka, mille ankurretnikuks loodeti saada Ikead.
„Idee ja visioon olid olemas, aastaid oodati Ikeat. Kuna kahjuks otsustati Ikea viia Rae valda, siis selle otsuse baasil mõtestati kogu kontseptsioon ümber," selgitab Rando Tomingas Gate Tallinna omanikfirmast Trigon Capital.
Tema sõnul on tänasel päeval jaekaubandus üldse habras teema, arvestades e-kaubanduse jõulist levikut ostjate seas. „Mingi mõte siiski veel on, oleme pidanud ise läbirääkimisi ja on ka arendajaid, kes näevad, et sinna võiks suurem toidupoe kett siiski tulla," viitab Tomingas väiksele võimalusele.
Uus suund – äripark
Suures plaanis on Gate Tallinn tänaseks ümbermõtestatud äripargiks, mille kinnistuid müüakse muuhulgas argumendiga, et ümberkaudne Saue vald on arenev piirkond, kus on kasvav elanikkond ja seega on siin ka potentsiaalseid töötajaid, kes sooviksid kodu lähedal ametis käia.
„5500 inimest elab kõrvalasuvas Saue linnas, 100 000 inimest kümne kilomeetri raadiuses," seisab arenduse kodulehel. „Töökohti saab äripargis olema ikka sadu ja sadu," prognoosib Tomingas. Muidugi aitab kaasa ka rongiühendus, Padula jaamast äripargini on arendaja välja ehitanud korraliku tee ja ka rattaparkla.
Unikaalseks teeb Tominga sõnul Gate Tallinna muidugi asukoht. Pärnu maantee on üks tihedama liiklussagedusega maantee, äripark asub kohe tee ääres, nii on firmadel võimalik oma bränd sadade tuhandete möödasõitjate silma all hoida. Samas on asukohta võimalik üsna sujuvalt jõuda nii Paldiski kui Muuga sadamast.
„Kindlasti on ka oluline, et oleme välja arendanud kogu infrastruktuuri. Teed on juba ka vallale üle antud," toob Tomingas lisanäiteid äripargi eelistest.
Viis müügitehingut lukus
Gate Tallinna investorid soovivad Tominga sõnul arendusest väljuda, mis tähendab, et Trigon Capital peaarendajana soovib kinnistuid teistele arendajatele edasi müüa. Tomingas ütleb, et kuigi firmal oleks võimekus ka ise ehitada ja hiljem hooned rentnikele välja üürida, ei ole see peamine ärimudel.
Pool 62-hektarilisest maa-alast on juba müüdud. Kõige kaugemale on jõudnud Jaapani ehitustööriistade firma Makita, kes on juba nurgakivipeogi maha pidanud ja loodab oma keskuse valmis saada 2023. aasta esimeseks pooleks.
Ühe kinnistu on ostnud kinnisvaraettevõte Lumi Kapital, kes ehitab Rimi Eestile uue suurköögi, laopindade ja bürooga, mida Rimi neilt rentima hakkab.
Ka Kapitel OÜ on ostnud kinnistu eesmärgiga ehitada ise välja logistikakeskus ja leida sinna üürnikud. Sama ärimudel on ka Favortel, kes soovib oma kinnistule rajada stockoffice'i tüüpi pinnad ja need välja üürida.
Lisaks on Gate Tallinnasse kinnistu soetanud lainepapi tootmisega tegelev ettevõte, kelle visioon on sarnaselt Makitale endale uus tootmiskeskus ehitada.
„Ma pakun 5-7 aastat," vastab Tomingas küsimusele, millal võiks Gate Tallinna äripark olla enam-vähem valmis.
Loe lähemalt
________________________________________________________________
Gate Tallinna eelduseks oli liiklussõlme väljaehitus
Möödunud aastal valminud Saue-Topi ühendustee ühendab Laagrit Saue linnaga, aga on ühtlasi ka juurdepääsuteeks Gate Tallinna arendusalale.
Saue-Topi tee ehitati kolme osapoole rahastamisel: transpordiamet, Saue vald ja Gate Tallinna projekti omanik Chester Universal OÜ, viimane finantseeris tee-ehitust pea poole ulatuses, ligi 1,5 miljoni euroga. Lisaks investeeriti 2,7 miljonit arendusala infrastruktuuri ning sise- ja kergteedesse.
_________________________________________________________________
Saue vallavalitsuse ootused Gate Tallinnale valla arengu vaatest
Gate Tallinn arendusala näol on tegemist ärimaaga. Seetõttu oleme valla poolelt lähtunud põhimõttest, et tootmisettevõtete puhul peaks nende spetsiifika kindlasti arvestama keskkonda, et alale tulevate ettevõtete jaoks võiks logistika olla toetavaks tegevuseks põhitegevusele.
Eelistatud on ettevõtted, mis pakuvad väärtuslikumaid töökohti, kus ka kohalik elanik endale tööd võiks leida. Kuigi transpordiühendused on head, on eesmärk võimaluste piires mitte süvendada pendelrände kasvu. Samuti on soositud teenindav tegevus, mis toetaks kohalike elanike jaoks uute teenuste kättesaadavust. Tähelepanu pöörame ka hoonete fassaadilahendustele, et need rikastaksid piirkonda.
Kokkuvõttes soovime, et ala ei muutuks lihtsalt üheks anonüümseks Laagri alevikus asuvaks ettevõtluspiirkonnaks, vaid kohalik elanik tunneks sellega sidet ja elaks kaasa seal toimuvale.
Andres Laisk, vallavanem