« Tagasi

Eemale arvutist matkast kasvas välja aastatepikkune traditsioon, mis jätkub

Riisiperes on tore sõpruskond, kes käib aastaid igal suvel kolm päeva kestval rattamatkal.
 
Korraldaja Angeelika Vendla meenutab, et nende seltskonna jalgrattamatka traditsioon sai alguse 2011. aasta suvel. Aga miks, see on küsimus, millele annab vastuse esimese matka nimi „Eemale arvutist ja xbox-ist".
 
2011. aasta suvel olid Angeelika pojad 8- ja 12-aastased. Et neid arvutist eemale meelitada, tekkis Angeelikal mõte korraldada jalgrattamatk. „Poisid said kaasa kutsuda kolm sõpra. Minul õnnestus kaasa kutsuda kaks lapsevanemat," räägib traditsiooni algataja.
 
„Aldo Vendla sai mehhaaniku rolli, juhuks, kui rattad vajavad teel remonti, ning Kerli Kaljumaa aitas poistel silma peal hoida," olid lapsevanemate rollid jaotatud.
 
Esimese matka pikkus oli 40 km Kullamaale telkima ja vibu laskma. „Võtsime igaks juhuks kaasa tugeva paela, et kui keegi poistest peaks väsima, siis võtame sleppi," läks paela korraldajate sõnul nii sinna- kui tagasisõidul vaja.
 
Poisid lasksid vibu, aerutasid paadiga jõel, ronisid õunapuude otsas, grillisid ise vorste ja panid telgi üles. „Järgmisel päeval ootas meie mamma poisse kojusõidu lõpusirge finišis jäätisekorviga," sai pingutus Angeelika arvates vääriliselt ja magusalt tunnustatud.
Et poistele matk väga meeldis, tegid nad ettepaneku korraldada järgmise suve retk juba kolmepäevane.
 
Angeelikale aga süstis jalgrattamatka pisiku klassijuhataja Nissi põhikoolist Ester Legonkov, kes viis klassi mitmel suvisel koolivaheajal jalgrattamatkale: „Need olid vist lausa nädalapikkused. Väga lahe oli."
 
Nii see pall veerema läks ja tänavune matk oli sõpruskonnal juba kümnes. Matkatud on Lääne-, Hiiu-, Pärnu-, Põlva-, Harju-, Rapla-, Viljandi- ja Ida-Virumaal. Kolmepäevase matka pikkus on jäänud vahemikku 100-120 km.
 
Esimesel päeval sõidab matkaseltskond keskmiselt 50 km. Teisel pisut vähem, sest selleks päevaks on planeeritud mingi lahe tegevus.
 
On olnud kanuu-, rafti-, kajaki-, supilauamatkad, paintball, seiklusparkide külastused. Tänavu võeti ette ATV safari.
 
Matkasõpruskonnas on keskmiselt 10 inimest, kuna nii palju mahub rattaid auto järelkärusse, kuhu Aldo ehitas spetsiaalsed rattahoidjad, kui pärast kolmandat matka said kodukohast algavad marsruudid otsa ja oli vaja kaugemalt startida.
 
Poisse ja tüdrukuid on läbi käinud mitmeid, kuid põhikampa on jäänud kuus poissi: Martin Petoffer, Steven Petoffer, Karl-Robert Lehtoja, Karel Vendla, Erich Voomets ja Mairo Marjasoo.
Angeelikal on hea meel, et kuigi poisid on juba suured mehed, küsivad nad siiani, kuhu järgmisel aastal matkame. „See on meile parim tänu," ütleb ta.
 
Tänaseks noortele meestele meeldivad matkad seepärast, et saab laheda sõpruskonnaga väljas koos olla, avastada vahvaid kohti Eestis. Alati juhtub midagi ootamatut: google mapsi eksitamisi, ekstreemsusi, kukkumisi või metsloomi telkimisalal.
 
Matka marsruudi ja kava paneb paika Angeelika. Koha valik sõltub tegevusest, mida poisid tahavad proovida. Tänavu oli selleks ATV safari.
 
„ATV safari pakkujaid oli nii Pärnu- kui Lääne-Virumaal, kuid Raplamaa kasuks sai otsustatud just radade ja telkimisala pärast. Püüan vältida suuri maanteid. Külastame ka teele jäävaid muuseume. Kui poisid nooremad olid, õpetasime meie neile matkatarkusi. Nüüd on pooled vahetanud ning meie õpime neilt," muigab traditsiooni algataja, et muna on hakanud kana õpetama.
 
Rattamatkajail on alati kaasas kogu matkavarustus ja nad ööbivad telkides. Angeelika arvutab plaanitud tegevuste põhjal välja matka osalustasu suuruse. Hinnas on hommiku- ja õhtusöögid, autode kütuseraha ja tasuline tegevus. Eelnevatel aastatel on olnud kulu inimese kohta 50 eurot, tänavu pisut rohkem.
 
Viimase viie aasta matkal on autoga varustajana kaasas olnud Eneken Kaldoja, kelle käes on rahakott ja poenimekiri ja kes, kui joogivesi otsa lõpeb, kanistriga seda juurde toob või leiab matkajatele vaba telkimisala.
 
Ekstreemsematest olukordadest meenub kõigile rattamatkajatele sama lugu. „Pidime Kuusalust jõudma Soodla veehoidlasse suppama kella üheks. Mul oli rada ja sõiduaeg täpselt välja arvestatud. Google mapsi antud rada aga viis täielikku võssa. Teed polnud üldse. Tuli otsustada, kas pressime läbi tiheda võsa, mille lõppu pole näha, või läheme tagasi. Poisid otsustasid, et pressiks ikka edasi. Kui olime 5 meetrit seda teinud, otsustasime ikkagi tagasi pöörata. Tagasi sõitsime kiiremini kui muidu ning jõudsime õigeaegselt kohale," meenutab Angeelika.
 
Matkadel on juhtunud aga muudki. Ühel poisil jäi õngekonks läbi pükste reide kinni. Päris sügavale. Esmaabi pakk on matkaseltskonnal aga alati kaasas ja nii said nad konksu oma jõu ning tarkusega välja.
 
2012. aasta matkal Roostale oli Piirsalu kandis tee läbi kaevatud. Kaevajad olid veel ekskavaatoriga kohal ja aitasid matkajad teisele poole.
 
On ette tulnud sõitu paduvihmas, aga ka veepuudust, kuid inimesed taludes on alati lahkelt vett pakkunud ja kaasagi andnud.
 
2011 sai kõik alguse. Vibulaskmine Kullamaal.
 
Äpardus Roosta matkal 2012.
 
Tulepulga kasutamine 2017. aastal Paldiski matkal.
 
2019. aasta raftimatk Põlvamaal.
 
Juminda matk 2020
 
2020. aastal Juminda matkal suppamas.
 
ATV safari 2022.
 
2022. Mahtra talurahvamuuseum. Fotod: erakogu
 
Saue Valdur
sirje.piirsoo@sauevald.ee