13.-14. aprillil toimus Ääsmäe koolis viiendat korda õpilaskonverents, mille teema oli sel aastal eesti rahvakalendri tähtpäevad.

„Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta" oli konverentsi pealkiri ja ürituse üks eesmärk oli see, et õpilased teavad ja tunnevad eesti rahvakalendri tähtpäevi ning väärtustavad ja kaitsevad seeläbi oma rahvust ja kultuuri teiste rahvuste ja kultuuride seas.

Ääsmäe kooli õpilaskonverentsid on üles ehitatud traditsioonilise konverentsi vormis: enne aulasse pääsemist tuleb igaühel end registreerida, et saada rinda enda nimega osalejasilt, ettekanded juhatavad sisse moderaatorid, kelleks on õpilased, ettekandeid täiendavad suurel ekraanil esitlused koos piltmaterjaliga. Helipuldis oli sel aastal  samuti õpilane − 8. klassi Ketliin.

Tavapäraselt peeti esimesel päeval minikonverents algklassidele ning teisel päeval esinesid ettekannetega vanemad õpilased. Kõik klassid valmistasid ette uurimuse valitud tähtpäevast ja kandsid selle kooli aulas kaasõpilastele, külalistele ja õpetajatele ette. Kohal olid esinejad väljastpoolt kooli ja kuulama-vaatama oli kutsutud ka külalisi.

Kui minikonverentsi olid kuulama tulnud sõbrad lasteaiast, siis teisel konverentsipäeval olid ettekandeid kuulamas Kernu kooli 6. klassi õpilased, kes hiljem ka kooliga tutvust tegid.

Konverentsipäevad algasid õppealajuhataja Riina Kinki sõnavõtuga, milles ta meenutas toimunud konverentside teemasid, millest viimane, 2019. aastal peetud, oli  pühendatud laulu- ja tantsupeole ning kandis pealkirja „Eestimaa tantsib ja laulab". Vahepeal oli kaheaastane paus tingituna keerulisest situatsioonist koroonaviirusega.

Esimene päev - minikonverents algklassidele

Algklasside minikonverentsi juhatasid sisse moderaatorid Mirjam ja Marleen. Esimese ettekandega astus lavale 2.b klass, nemad tutvustasid meile lihavõttepühi. Nii mõnigi kuulis esimest korda, et sel päeval ei tohtinud naised ja lapsed külas käia​ ning pühade ajal oli koristaminegi keelatud.

3.b klassi ettekanne oli jüripäevast. Vanarahvas ennustas, et kui enne jüripäeva müristab, tuleb külm suvi. Sel aastal sai ilmataadi müristamist kuulda juba kuuke enne jüripäeva, aga loodame, et ilmaennustus sel aastal siiski täide ei lähe.

Jüripäevale järgneb volbripäev, mida tutvustasid 1.a klassi õpilased ja klassijuhataja Elen. Nende vahvat ettekannet lõpetas lustakas nõidade tants ning pealtvaatajadki utsitati kaasa tantsima.

2.a klassi teema oli jaanipäev ning selle kombestik. Enne järgmist ettekannet hiiliti mööda seitsmemagajapäevast, hüpati üle lõikusajast, vahele jäid mardid ja kadrid ning jõutigi otse jõulukuusse.

4. klass rääkis  toomapäevast ning tutvustas meile oma Tahma-Toomastki. Ukse taga seisev Tahma-Toomas tähendas, et pere on laisk ja lohakas, seega püüti seda oma ukse juures kiiresti teise pere ukse juurde viia. Seetõttu polnud ka meie Tahma-Toomal laval pikalt asja ning viidi ära enne, kui 1.b klass vastlapäeva meile tutvustama hakkas. Kas teadsid, et vastlapäeva nimetati ka liugu-, pudru- ja lihaheitepäevaks?

Minikonverentsi viimane ettekanne viis meid paastumaarjapäeva, mida tutvustas 3.a klass. Nagu paljudel eesti rahva pühadel ei tohtinud ka paastumaarjapäeval tööd teha. Sel naiste pühal oli naistel luba punamärjukest juua ja pidusse minna.

Et ettekannete kuulamine pikale ei veniks, rõõmustasid vaatajaid-kuulajaid tantsu ja muusikaga kooli 2.-4. klassi rahvatantsijad ning kandlemängijad.

Esimesele konverentsipäevale pani lustaka punkti Vaba Vankri rändteatri etendus „Eestlaste muistne jõululugu." Etendus käsitles vanarahva kombeid ja traditsioone läbi õpetliku ja humoorika lähenemisnurga.

Teine päev – suuremad saavad sõna

Teise päeva moderaatorid olid vahvad noormehed Oliver ja Juhan. Konverentsi esimesed esinejad olid 9. klassi õpilased ettekandega palmipuude pühast, mille eestikeelne nimetus on urbepäev. Saime teada, et urbepäeva peetakse pühapäeval enne lihavõttenädalat ning urbepäeva sümboliks on pajuurvad.

5.b klassi ettekandes tutvustasid õpilased suurt reedet ning tegelikult tervet nädalat, mis järgneb urbepäevale. Ettekande tegi huvitavaks see, et tutvustati nii kiriklikku tausta kui räägiti ebausust, mille kohaselt oli suur reede mõjukamaid nõiduseaegu.

6.a klassi õpilased, mõlemal nimeks Markus, tutvustasid markusepäeva. Seda päeva tähistatakse evangelist Markuse auks, Eesti taustas on sama päev ka ussikuningapäev, ussikuningas on eesti rahva mütoloogias väga mõjukas, isegi kultuslik tegelane.

7.b klassi õpilased tutvustasid suurimat eestlaste püha – jaanipäeva. Ettekandes oli juttu maagiast, tegevustest jaaniööl  ning kõlasid katkendid jaanipäevalauludest.

Kadripäeva kombestik ja traditsioonid oli 6.b klassi ettekande teemaks. Õpilased rääkisid muuhulgas sellest, et kadripäev on oma nime saanud arvatavalt 4. sajandil elanud Aleksandria pühaku Katariina järgi. Loomulikult käsitleti ka eesti rahva kadripäevakombestikku.

8. klassi õpilased tõid aga konverentsi kuulajate ette etenduse vormis süütalastepäeva, mida tähistatakse hukatud laste mälestuseks. Nimelt lasi kuningas Herodes Petlemmas ja selle piirkonnas hukata kõik kuni kaheaastased poeglapsed, kui kuulis, et on sündinud Kristus, kes pidi tooma suuri muutusi. Kuningas soovis vabaneda sellest ennustusest −  nimelt ei soovinud ta konkurenti. Lavakujundus ja Petlemma tähistaevas olid nagu päris ja õpilaste näitlejatööd suurepärased.

5.a klassi küünlapäeva teemat kuulates saime tõdeda, et heal lapsel mitu nime. Küünlapäev on ka pudrupäev ja küünlamaarjapäev. Tegemist on väga vana pühaga ning vanadel eestlastel oli see naistepüha, mil naised käisid külas ja kõrtsis, mehed aga tegid naistetöid.  

Konverentsi viimase ettekandega viisid 7.a klassi õpilased Reelika ja Martaliisa meid Setomaale, Eestimaa kagunurka, paabapraasnikule ehk eitede peole. Paabapraasnik on setodel abielunaiste püha, kuhu mehi ja lapsi ei lubata, erandiks on pillimehed.

Konverentsi lõpuks kõlas moderaator Juhani suust vanasõna: „Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea!" 

Kõik kes laval esinesid, said peale esinemist suu magusaks ning kõiki osalejaid ootas sööklas väikene amps ning jook. Suured tänud meie toetajatele: Kadarbiku Köögivili OÜ-le ning Saidafarm OÜ-le tervislike maitsvate mahlade ning juustutoodete eest!

Aitäh kõigile  abilistele! Vaeva olid näinud paljud – klassijuhatajad, konverentsi töögrupp ning kõik, kes aitasid nõu või jõuga. Üritus läks korda ja õpilased said taaskord kogeda, kuidas on osaleda päris ehtsal konverentsil.

Kristiina Käit, eesti keele õpetaja